Peeter Koppel ⟩ Säästke mind õõvastavast düstoopiast

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu

Riigivõim peaks oma inimesi kartma, mitte vastupidi, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel seoses lahvatanud jälgimisskandaaliga.

Viimasel ajal on ajakirjandust sirvides selgunud, et meil tegelevad ametnikud kohati justkui julgelt, vallatult ja juristide hinnangul küsitava seaduslikkusega kodanikest ja nende autodest piltide klõpsimise ja nende säilitamisega. Ühtlasi ollakse aeg-ajalt kadestamisväärse energilisusega erakordselt initsiatiivikad pakkumaks välja üha uusi tehnilisi lahendusi sisuliselt massjälgimiseks. See viib mõtteni, et kohe kui midagi veidi rohkem valesti peaks minema, on meil kõrgel tehnoloogilisel tasemel jälgimisühiskond, mis meenutab 1980. aastate B-kategooria ulmefilmi. Siis oleks aga juba lõplikult hilja häält tõsta. Seega teen seda praegu. Emotsionaalselt.

Selle hulgijälgimise taustaks on argumentatsioon turvalisuse kasvust ja klassikaline loosung, et «Ausal inimeselt pole midagi karta!». Kohe kui hakata seda teemat veidi torkima ja viidata, et vabaduse ja turvalisuse tasakaalupunkt on äkki kuskil mujal kui mainitud 1980. aastate B-kategooria ulmefilmilaadses düstoopias või vähemalt selle tekkimise riskis, hakkab tulema igasuguseid huvitavaid argumente. «Tegelikult» olevat  rong selle jälgimise ja suurel kiirusel ja hulgakaupa andmete kogumise osas juba läinud ning selle rongi olevat kaugele ära sõidutanud hoopis erasektor.