:format(webp)/nginx/o/2024/05/11/16064299t1h5314.jpg)
/nginx/o/2025/03/21/16727180t1h8f77.jpg)
- Elektriauto ei ole tingimata halb alternatiiv liikluses.
- Praegu läheb oluline osa elektriautode toetusest automüüjate ja finantsasutuste toetuseks.
- Vägisi pealesunnitud armastus ei kesta kaua.
Elektriauto ei ole tingimata halb alternatiiv liikluses, kuid palju enam kui toetuse summa, mõjutavad ostuotsust vajaduspõhisus ja kasutusviis, kirjutab Eesti Autoomanikke Liidu liige Priit Tammeraid.
Kahe kõhuka kompsuga härra astub sisse Paunvere kõige nobedamate näppudega õmblusmeistrite hooviväravast ja avastab, et see on üles kaevatud nagu metssead oleks kartulipõllul käinud. Kevadiselt püdelas poris maadleb üle kaela mudane tegelane jämeda kaabliga, nagu boamaoga. Ainult tulipunased juuksed, mis turritavad püsti nagu õlekõrred sõnnikuhunnikust, annavad põhjust arvata, et kraavis möllab perepoeg Jorh Adniel. Kraavi pervel on kogu perekond tööhoos, jagades perepojale näpunäiteid.
Uus aeg, vanad masinad
Ärimees Kippel — sest tema see kompsudega härra on — uurib: «Jorh, mis asja sina siit maa seest uurid ja mida sa selle kaabliga jändad? Endal teil pole ju majas elektritki sees, teete peeneid käsitööülikondi ja lasete neid kokku pedaalidega Singeri masinatega, ning teie ülikondadele petroolilampidest külge jäänud lehka kutsutakse peenetel bankettidel Kiire odekolonniks.» Jorh komistab ja kukub vedela pori sisse nagu mülkasse, siis ajab end tublisti kulunud labida najale püsti ja selgitab, et tema rajab omale elektrimobiili kodulaadijat, sest just niimoodi pidigi olema kõige odavam nüüd ja tulevikus autoga sõita. Ja kuna neil on plaanis õmblusvärkstuba laiendada, siis kliendiparklasse tuleb ka laadijad paigaldada.
Kaubarevolutsioon Engelsberg & Co pakist
Ärimees Kippel, elunäinud mehena, ei oskagi midagi imestada, vaid kutsub: «Äkki Paunvere nõelakuningad tulevad tuppa ja teeme kaupa, sest mul on just kaasas Engelsberg & Co kõige parem kaubavalik, mida on vaja igas mõistlikus majapidamises.» Kui seltskond toas laua taga kohad sisse võtab ja isand Kippel kompsude sisu vaatamiseks lahti pakib, siis majaperemees valib petroolilampidele uued tahid, pereema võtab paki Singeri masina nõelu ja perepoeg Benno sõrmitseb igatsevalt raamatut Kolumbuse reisid. Kuid Jorh kirtsutab nina, näpib seda ja teist, ent ei leia midagi sobilikku.
Unistused rohelisest maailmast
Kippel uurib viisakalt: «Mis siis isand Jorhi süda igatseb?» Jorh kirtsutab nina veel kord, justkui poleks kogu Engelsberg & Co kraami sees tema jaoks midagi küllalt tarvilikku. Mamma Kiir, kes seni oli kõrvalt vaikides jälginud, sekkub: «Kaupmees Kippel, teil siin sellist kaupa pole, mida Jorhile tarvis. Jorh tahab endale elektriautot osta. Eriti peale seda, kui külla jõudis uudis, kuidas Elon Musk vahvalt tervele maailmale käega lehvitas. Isegi unes on Jorhi huultel Teele asemel Tesla.»
Müügimehe maailmavalitseja paketid
Isand Kippel neelatab ahnelt ja ütleb libedalt: «Miks siis minul ei peaks elektriautosid müüa olema? Pai rätsepmeister võib kohe tulla ja endale meelepärase välja valida. Mul on uusi ja vanu, punaseid ja siniseid. Kuid hea rätsepmeister võib siis kohe Engelsbergi valikust ka kodulaadija ära tellida — kõige uuema ja parema, mis muudab kasvõi kivisöest tehtud energia roheliseks, tantsib ja lööb trummi ning oskab seejuures kaubelda nii energia-, Londoni, Njuu Jorgi kui ka krüptovaluutabörsidel. Lisaks on praegu just see aeg, kus asunikutalude maade müügist ülejäänud rahaga toetatakse elektriautode kaubandusega seotud ettevõtteid ja pankasid.»
Kohalik reaalsus kohtab riiklikku visiooni
Seni taamal tagasihoidlikult taskurätti tikkinud Juuli jooksis tihkudes tagatuppa ja papa Kiir mühatas: «Kuidas see Jorh küll selliseks tuulepeaks kasvas? Tõnisson müüb enda ja teiste metsa, Joosep kosis rikka naise, kuid meie poeg … Terves Paunveres on elektrit vaid postkontori ja poe külmkapi tarvis, juhilube pojale tervise tõttu ei anta, nüüd on vaja temal osta Tesla ja sõita kuule. Ja riik peab õigeks seda tema pintsakute õmblemise pealt kooritud maksurahaga toetada.»
Ametlikult tõhus, praktikas küsitav
Ja siit teeme hüppe aegruumis. Kiirte perekond jääb ahastama — Juuli vaikselt tikkima, papa Kiir pahuralt torisema, Jorh oma visioonist siiski loobumata. Külatee saab tolmu tagasi, labidas jääb kraavi veerele nagu katkestatud dialoog.
Riik panustab elektriautode teedele jõudmisesse tõhusa ostutoetusega: uute elektriautode puhul kuni 5000 eurot, kasutatud autode puhul kuni 4000 eurot, kuid mitte üle 25 protsendi sõiduki maksumusest. Eraisikust ostja puhul peetakse kinni tulumaksu osa — 20 protsenti.
Isiklik kogemus ja arvutuslik kainus
Elektriauto ei ole tingimata halb alternatiiv liikluses, kuid palju enam kui toetuse summa, mõjutavad ostuotsust vajaduspõhisus ja kasutusviis. Olles nüüd peres näinud abikaasat sõitmas elektriautoga napilt aasta ning ka ise igapäevaliikurina elektriautot kasutanud neli kuud, oleme tuttavaks saanud selle liikuri eripäradega – nii hüvede kui pahedega.
Täna olen veendunud, et vahendeid tuleks suunata pigem võimaliku sihtrühma hulgas teavitustööle — näiteks pakkudes potentsiaalsele sihtgrupile tasuta kasutamiseks elektriautosid mõneks nädalaks, et nad saaksid hinnata, kas elektrimobiilsus sobib nende elurütmi ja vajadustega. Praegu läheb oluline osa elektriautode toetusest automüüjate ja finantsasutuste toetuseks ning see abimeede meenutab pigem sihitut vahendite põletamist. Nimelt on elektriauto liisinguperioodile järgnev jääkväärtus pigem tundmatu suurus, kus liisinguvõtjale annab kindlust vaid liisingu jääkväärtus.
Toetuse mõju reaalsetele kuludele
Seega tuleks elektriauto ostutoetuse puhul hinnata, kui palju toetus mõjutab liisingu kuumakset ja kas see summa on ostuotsuses mängumuutja. Meie pere elektriauto liisingumakset mõjutas toetus nii, et see langes 713 eurolt 677 eurole — ehk 36 euro võrra. Auto on liisitud viieks aastaks ehk 60 kuuks. Selle aja jooksul maksame me kokku 36 × 60 = 2160 eurot vähem. Samas saan võrrelda enda sõidukit hiljuti turule tulnud BYD toodetud hämmastavalt analoogse mudeliga, mille turuhinna vahe minu sõidukiga on ca 20 000 € BYD kasuks, ilma loobumata ühestki lisast.
Numbrite keeles kõlab teine lugu
Kui minna tagasi toetussumma juurde, siis riik, kandes kulu 5000 euro ulatuses ja võttes kohe tulumaksuna tagasi 1000 €, suudab reaalselt ostjani viia 2088 eurot. Eks oleks seda numbrimaagiat vaadates ehk kohane tsiteerida president Lennart Meri: raskel ajal on ka perse laululind.
Kogemus enne otsustust
Tarbija suunamise plaanide juures tuleks ka välja tuua vana tarkus, et vägisi pealesunnitud armastus ei kesta kaua. Kasutades automüüjate pakutavaid kuni mõnepäevaseid proovisõite, ei saa inimene tegelikult aru, kas talle elektriauto sobib või mitte. Selleks peaks olema võimalus autoga sõita paar nädalat. Siis tekib see tunne, kas sõitude ja sihtkohtade planeerimine laadimise järgi, kaotatud aeg kiirlaadijates pikemate vahemaade katmiseks ja muu kaasnev on väärt elektriauto pakutavat teistsugust sõidukogemust. Ja olgem ausad, teistsugune sõidukogemus see on.
Vaba valik, mitte vabandamatu sund
Elektrimobiilsus võiks olla vabatahtlik alternatiiv sisepõlemismootoritele ja riik peaks lõpetama «nügimise» hirmutamise, häbimärgistamise ja ebaõiglaste rahaliste koormistega. Andes inimestele vabatahtlikult võimaluse teadliku valiku tegemiseks saab elektrimobiilsus areneda jätkusuutlikult ja selliselt, et ei tekiks ühiskonda Stockholmi sündroomi käes vaevlevaid elektrimobiilsuse aktiviste, kes vaatavad vihkamisega sisepõlemismootoriga autodes istuvaid inimesi, sisemiselt soovides, et nood peaks tooma keskkonnale nendega sarnase ohvri.
Ja lõpuks – ikkagi Paunvere
Kuid minnes tagasi Paunverre, siis Kiirel on laadija üleval ning selle küljes on läikiv Mitsubishi — mitte küll päris uus, kuid Kiirte perele taskukohane. Kiirte perekond saab küll sõita sellega kirikusse ja kaupmehe juurde, kuid külmemate ilmadega peavad nad selle käsitsi tagasi lükkama, sest aku pole enam esimeses nooruses ja külakeskusesse veel avalik elektrilaadija pole jõudnud. Kodus lahendas Jorhi noorem ja nutikam vend Benno laadimise mure oskuslikult ning kombineeris vanast Singeri masinast ja kasutult seisnud tuulikust magneeto. Kiirte peres on selline kord, et enne pühapäevast kirikukäiku hakkavad Juuli ja Maali kordamööda õuepeal käima magneetot pedaalimas, et paari ööpäevaga saaks aku täis. Ja lõpp olekski ilus, kui Jorhil ei oleks hinges tunne, et teda on selle tehinguga tüssatud, sest laadijat pole temal õnnestunud panna veel tantsima ja trummi lööma.