JUHTKIRI ⟩ Paavsti vapper sõnum

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Franciscus I oli esimene ladinaameeriklasest paavst.
• Paavst polnud mitte ainult katoliiklaste vaimne juht.
• Keeruline aeg eeldab uut samaväärset järeletulijat.

Esmaspäeval lahkus teispoolsusse paavst Franciscus I, kes jääb maailmale meelde kui vaeste inimeste paavst ja Eestile kui katoliku kiriku juht, kes külastas Eestit.

Ehkki arstid olid soovitanud kahepoolsest kopsupõletikust paranenud 88-aastasel paavstil vältida rahvakogunemisi, tundis Franciscus I ilmselt, et aega on jäänud vähe. Ta osales ülestõusmispühade tähistamisel Vatikanis, sest pidas oluliseks isiklikele kannatustele vaatamata edastada rahvale sõnumit Kristuse võidust surma üle. Mingis mõttes suutis paavst ületada oma inimliku piiratuse, ehkki lahkus teisel ülestõusmispühal. Tema pühendumus ja vaprus on liigutavad.

Franciscus oli esimene ladinaameeriklasest paavst, tulles nn globaalsest lõunast. See on arvatavasti ka põhjus, miks ta samastas end vaeste inimestega ja oli ennekõike nende paavst. 2013. aastal erakordsetel asjaoludel paavstiks saanuna – sest tema eelkäija Benedictus pani ameti maha – oli Franciscus silmitsi maailma keerulise olukorraga. Tema sõnum jäi samaks: kultuuride ja konfessioonide dialoog ja konfliktide lahendamine rahumeelselt.

Franciscus I erandlikkus paavstina toob ta lähedale Johannes Paulus II-le, kes oli esimene poolakast paavst. Ja kui Franciscus seisis maailma vaeste eest, seisis Johannes Paulus II kommunistliku ikke all ägavate inimeste eest.

Paavst on tõeliselt üleilmne liider, olles vaimseks juhiks maailma 1,4 miljardile katoliiklasele. Mihhail Lotman kirjutas enne paavsti visiiti Eestisse 2018. aastal ajakirjas Diplomaatia, et paavst on «ainus inimene maa peal, kes oma läkitustes pöördub terve inimkonna poole». «Entsüklikad on adresseeritud urbi et orbi (linnale, st Roomale, ja maailmale) ning tõepoolest ei loe neid kaugeltki üksnes katoliiklased,» nentis Lotman.

Mingis mõttes suutis paavst ületada oma inimliku piiratuse, ehkki ta lahkus teisel ülestõusmispühal. Tema pühendumus ja vaprus on liigutavad.

Seda, et paavst pole mitte ainult katoliiklaste vaimne juht, tõestaski paavsti visiit Eestisse 2018. aastal. Siin on side ka Johannes Paulus II-ga, kes oli üldse esimene Eestit külastanud paavst – 25 aastat Franciscusest varem. Kuid meenutagem, et Eesti pole ülepea katoliiklik riik, siinne katoliiklik kogudus on küllalt väike. Järelikult pidi Eestis olema midagi, mis katoliku kiriku peale meelde jäi.

Franciscus ei jätnudki Eestit kiitmata. Presidendi roosiaias peetud kõnes mainis ta hiigelsuuri samme, mida Eesti on viimase veerandsajandiga teinud. «Teie maa on küll väike, kuid inimarengu indeksi ja innovatsioonivõimekuse poolest on ta juhtivate riikide hulgas,» rääkis paavst. Vaadates, kui palju inimesi toona paavsti missat kuulama kogunes, võib arvata, et mitte kõik missale tulnud polnud ilmtingimata katoliiklased. Siit tulebki põhjus, miks paavsti sõnumid on universaalsed ja miks Eesti peaks end paavsti lahkumisest puudutatuna tundma.

Franciscus vajab endaga samaväärset järeltulijat, sest maailma olukord on jätkuvalt keeruline. Mida varem näeme tõusmas valget suitsu Sixtuse kabeli korstnast, seda parem maailma katoliiklastele ja ka meile.