:format(webp)/nginx/o/2024/10/08/16403753t1h100c.jpg)
- Alusharidus on Eestis ainuke tasuline haridusaste.
- Iga erakond on kusagil kohalikus omavalitsuses lubanud lasteaia kohatasust lahti saada.
- Tartus maksab üks Süku sama palju kui kõigi laste lasteaia kohatasu umbes 20 aastaks.
Kõik Eesti erakonnad on ühel meelel, et lasteaia kohatasu tuleb kaotada. See võiks olla küsimus, kus erakonnad saaksid koos midagi ära teha, aga lubadused tasuta lasteaiast pole peaaegu mitte kusagil realiseerunud. Sügisestel valimistel tuleb lasteaia kohatasu lubadus välja käia selge visiooniga selle saavutamiseks, kirjutab Elva vallavolikogu liige Raimond Pihlap (Isamaa).
Olukord on veidi nõutuks tegev, sest alusharidus on Eestis ainuke tasuline haridusaste. Muudel haridusastmetel kehtib põhimõte, et õppimise eest peale maksma ei pea. Isegi kõrgharidus ja igasugune hobiharidus on tasuta. Töötav inimene võib oma lustiks õppida maksumaksja kulul aednikuks, aga samal ajal tuleb tal peale maksta, et ta oma koolieelikud lapsed saaksid lasteaias käia.
Erakonnad armastavad alati enne valimisi lasteaia kohatasu kaotamise jutuks võtta. Reformierakond lubas enne 2021. aasta KOVi valimisi Tallinnas väga selgelt, et lasteaia kohatasu tuleb kaotada esimesest lapsest. Praegune peaminister Kristen Michal kirjutas 2020. aastal isegi artikli, kus tõi välja, et kohatasu kaotamist saab rahastada linna propagandaaparaadi sulgemise arvelt.
Teised erakonnad on Tallinnas lubanud samuti midagi lasteaia kohatasuga ette võtta, ehkki mitte nii reljeefselt väljendudes. Keskerakonna ja sotside valimisprogrammis oli lubadus «võtta koos riigiga suund» lasteaia kohatasu kaotamisele. Isamaa lubadus Tallinnas oli tagasihoidlikum, lubades lasteaia kohatasu külmutada. EKRE rääkis lasteaia kohatasu lahtisidumisest riiklikust alampalgast.
Praegust Tallinna võimuliitu tuleb ka kiita, et küsimus pole pärast valimisi ära ununenud ja Tallinn on tõesti suutnud lasteaia kohatasu langetada alates selle aasta 1. aprillist.
Tartus on näiteks lasteaia kohatasu küsimuse lahendamine olnud tagasihoidlikum. Erinevalt Tallinnast ei maininud Tartu Reformierakond lasteaiakoha kaotamist oma valimiskampaanias kordagi. Ka sotsid on Tartus rääkinud pigem kohatasu külmutamisest, mitte kaotamisest. Isamaa on siiski soovinud Tartus kohatasu alandada ja Keskerakond kaotada.
Kui Eestis veel laiemalt ringi vaadata, siis on iga erakond kusagil kohalikus omavalitsuses lubanud lasteaia kohatasust lahti saada. Õnnestunud on see vaid Kuusalu vallas, kus on võimul valimisliit koos EKREga. Tekib küsimus, et kui lasteaia kohatasu kaotamine on üks küsimus, kuis tõesti võiksid kõik Eesti erakonnad omavahel üle riigi kokku leppida, siis miks on see läinud nii vaevaliselt.
Asi pole mitte raha hulgas, vaid kuidas seda kasutada
Vastuse annab akadeemik Jaak Aaviksoo, kes kirjutas möödunud aasta kevadel Postimehes hea ülevaate, kuhu kaob haridusraha. Selgus, et lasteaedade pidamine on kulukas ettevõtmine – alushariduse kulud lapse kohta on 7000 eurot aastas. Ilma investeeringuteta on need 6000 eurot aastas, mis on 50 protsenti rohkem kui kutsehariduses. Alushariduse kulud ületavad ka üldhariduse taset. Vanemate omaosalust kattis sellest 6000 eurost vaid üheksa protsenti.
Aaviksoo märkis, et investeeringute määr alushariduse kogukuludest oli märkimisväärne 13 protsenti. Ta tõstatas küsimuse, kas ühe lasteaiakoha investeerimismaksumust saaks teha soodsamalt, näiteks moodullahenduste abil. See ongi alushariduse rahastamise üks põhiküsimusi kohalikule omavalitsusele.
Lasteaia kohatasu kaotamine on üks peamisi võimalusi, kuidas KOV saab perepoliitikat suunata.
Väga palju sõltub kohaliku omavalitsuse prioriteetidest ja juhtimiskvaliteedist. Kui omavalitsus seab oma esmaseks ülesandeks perepoliitika, et tagada eelkõige noortele peredele võimalikult palju majanduslikku kindlustunnet, siis lasteaia kohatasu kaotamine on üks peamisi võimalusi, kuidas KOV saab perepoliitikat suunata. Näiteks Tartus maksab üks Süku sama palju kui kõigi laste lasteaia kohatasu umbes 20 aastaks. Küsimus on selles, kumb on linna ja riigi jaoks prioriteet.
Juhtimiskvaliteeti näitab see, kuivõrd pingutab omavalitsus investeeringute planeerimisel, et üle mõistuse suuri summasid ei valataks betooni, kui olemas on targemaid lahendusi. Enne suurejooneliste plaanide tegemist tuleks aru saada, et see investeeringute raha tuleb perede kindlustunde arvelt.
Kui omavalitsus suudab ära lõpetada toredad, aga mitte esmatähtsad kõrvaltegevused, mis ei kuulu kohaliku omavalitsuste ülesannete hulka (sellest olen kirjutanud Postimehes juba varem) ja otsida aktiivselt investeeringute tegemisel mõistlikumaid lahendusi, siis on võimalus ka lasteaia kohatasu kas kaotada või vähemalt tunduvalt alandada.
Kõik algab sellest, kui kohalikud omavalitsused saavad aru, et sündimuskrahhi pidurdamine on eksistentsiaalne küsimus. Kui lapsi juurde ei sünni, on uute lasteaedade ehitamisel betooni valatud raha pikas plaanis asjatu raiskamine. Kohalikel valimistel peab perede kindlustunne saama senisest palju rohkem tähelepanu. Lasteaia kohatasu kaotamise lubadusel võiks seekord olla tõsi taga.