BJORN LOMBORG ⟩ Miks kõige suurem saastaja on just vaesus

New Delhi on mattunud sudusse. Foto: imago / Hindustan Times

Rahvusvahelist Maa päeva tähistades võib kergesti tekkida mõte, et maailm on keskkonnakrahhi äärel. Meid külvatakse pidevalt üle kohutavate ennustustega saabuvast kliimakatastroofist ja hoiatustega planeedi eelseisvast hävingust. Kuid see on eksitav. Paanikasse laskumise asemel peaksime korraks mõtlema, kui palju oleme juba suutnud keskkonna parandamiseks ära teha – ja mõistma jõukuse võtmerolli selle võimaldamisel, kirjutab mõttekoja Copenhagen Consensus president Bjorn Lomborg.

Kui Maa päeva 55 aastat tagasi tähistama hakati, seisis maailm silmitsi mitmete süngete keskkonnaprobleemidega. Jõed võtsid tuld ja linnad lämbusid sudu kätte. Õhku ja vett saastati ohjeldamatult, eriti Lääne tööstusriikides. Tänaseks on välisõhu saaste rikastes riikides järsult langenud. Viimase kolme aastakümne jooksul on õhusaastest tingitud surma risk vähenenud rohkem kui 70 protsenti, veeteed on muutunud puhtamaks ja riigid taastavad metsi.

Maailma vaesemates piirkondades on olukord keerulisem. Põhjuseks on asjaolu, et vaesusest väljuvates riikides industrialiseerimine kõigepealt suurendab saastamist ja alles seejärel koguneb piisavalt rikkust selle vastu võitlemiseks. Ent edusamme tehakse ka arenevas maailmas. Võtame näiteks Hiina, mis kunagi oli tuntud ränga saastajana, kuid nüüd puhastab aktiivselt oma õhku ja vett.