JUHTKIRI ⟩ Aina kahtlasem vaherahu

Päeva karikatuur, 21. aprill. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• USA ähvardab rahuvahendamisest loobuda.
• Ehk annab see võimaluse Euroopale.

Putini välja kuulutatud lühiajaline vaherahu osutus taas miraažiks. Nüüd on aga ka rahuvahendajad ameeriklased selle saavutamise kahtluse alla pannud.

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas lihavõttepühadeks välja vaherahu, mis pidi kestma 19. aprillist kella 18st kuni 21. aprilli õhtuni. Sel aastal nimelt tähistavad nii läänekirikud kui ka õigeusklikud lihavõtteid samal nädalavahetusel. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lubas, et ka ukrainlased lõpetavad tulevahetuse, kui vastane seda teeb.

Kuid sõnumid Ukrainast näitavad, et Vene väed pole sellest lubadusest kinni pidanud. Nende aktiivsus küll rauges, kuid tulevahetust ja pealetunge nad mõnel pool rindel ei lõpetanud. Pigem tundub, et nad püüdsid jätta muljet relvarahust.

Samas jõudis pühapäeval, 20. aprillil kätte kuupäev, milleks Soome presidendi Alexander Stubbi hinnangul võinuks olla jõutud Ukraina ja Venemaa vaherahuleppe sõlmimiseni. Vaherahu ei paista aga kusagil.

USA riigisekretär Marco Rubio hoiatas hoopis reedel, et USA võib lähimatel päevadel loobuda katsetest vahendada Ukraina ja Venemaa vaherahu, kui pole märke edusammudest. Talle kiitis samal päeval takka president Donald Trump, kes siiski ei andnud mingeid tähtaegu. USA juhtkonda ilmselt häirib edusammude puudumine läbirääkimistel, et saavutada vaherahu sõjas, mille Trump lubas presidendiks kandideerides 24 tunniga lõpetada.

Aga kui USA peakski läbirääkimistest taanduma, siis ehk oleks viimane aeg Euroopal end kokku võtta ja näidata enda tõsiseltvõetavust rahuvahendajana.

Rubio ja Trumpi avaldused tekitavad kõigepealt küsimuse, kas USA on enam üldse huvitatud Ukraina ja Venemaa vaherahu saavutamisest?

Veel üks küsimus tekib selle kohta, kas Ukrainal on sellisel juhul mõtet sõlmida ameeriklastega maavaralepingut, mis peaks olema omamoodi vastutasuks viimaste rahuvahendamise eest. Siinkohal on muidugi vastuargument see, et USA majandushuvide kohalolek annaks Ukrainale juba teatud julgeolekugarantii.

Aga kui USA peakski läbirääkimistest taanduma, siis ehk oleks viimane aeg Euroopal end kokku võtta ja näidata enda tõsiseltvõetavust rahuvahendajana. Siinkohal kerkiks hulk sellekohaseid küsimusi, nagu aktsepteeritavad rahutingimused, Euroopa riikide rahuvalvevägede viimine Ukrainasse ja nii edasi ja nii edasi.

Lõpuks sõltub aga kõik siiski sellest, mida teeb Venemaa. Vaevalt et lääs suudab Vladimir Putinit hea jutuga ära veenda. Tema survestamiseks peavad ilmselt mängu tulema täiendavad sanktsioonid ja muud survevahendid.