Liivi Varul ⟩ Suur osa Tallinna linnasüdamest asub aarete peal

Admiraliteedi basseini jalakäijate silla paigaldamine. Foto: Sander Ilvest

Muinsuskaitseamet algatas Tallinna Vanasadama arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise menetluse ja saatis asjaosalistele tutvumiseks vastava eelnõu. Mis on arheoloogiline leiukoht ja miks vajab Tallinna Vanasadama ala riiklikku kaitset, küsib muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist Liivi Varul.

Muinsuskaitseseaduse järgi on arheoloogiline leiukoht paik, kust on leitud arheoloogilisi leide ja kus neid võib veel esineda. See tähendab, et inimesed on maa-alal minevikus elanud ja toimetanud ning nende tegevuste jäljed on pinnases säilinud. Arheoloogiliseks leiukohaks määramine mõjutab piirkonna elanike ja seal liikujate tegemisi üsna vähe.

Võrreldes arheoloogiamälestisega on arheoloogiliste leiukohtade kohta reeglina vähem infot – näiteks ei ole lõpuni selge, mis ja millises ulatuses on maa-alal säilinud. Seetõttu on enamasti kaevetööde tegemine lubatud ning kaalutakse vaid seda, kas tööde juures peab olema arheoloog või mitte. Reeglina peab, sest nii saame koguda puuduvaid infokilde ning otsustada, kas säilinud on midagi niivõrd terviklikku ja kompaktset, et asjakohane on alustada arheoloogiamälestiseks tunnistamise menetlus või on leiud juhuslikku laadi ja peale maa-ala läbi uurimist arheoloogilise leiukoha staatus lõpetatakse.