/nginx/o/2025/04/18/16786316t1h7d16.jpg)
- Lauk ongi meie lindudest üks riiakamaid.
- Lauk on väga jonnakas ründaja ning lisaks sellele on tal väga terav nokk.
Lauk on meil üsna tavaline veelind – kes on näiteks mõnel soojemal aastaajal Haapsalu kaldapromenaadil jalutanud, peaks kindlasti olema teda näinud, kirjutab bioloog Rein Kuresoo.
Ehkki pullakat veelindu võiks pealiskaudsel vaatlusel pardiks pidada, kuulub ta tegelikult kureliste seltsi, ruiklaste sugukonda. Vees ujumiseks pole laugul lesti nagu partidel, vaid laienenud ujunahad varvastel.
Pesitsusajal on lauk nõgimust ning selle kõrval mõjub linnu säravvalge nokk koos laupa katva kiiskavvalge nokakilbiga nagu väljakutse. Nii silmatorkavad linnud kaitsevad enamasti oma territooriume väga kiivalt. Lauk ongi meie lindudest üks riiakamaid. Kui varakevadel saabunud laugud peavad järvedel ja lahtedel territooriumilahinguid omavahel, siis pesitsema asudes üritavad nad pesa lähedusest ära ajada kõik veelinnud partidest luikedeni.
Mõistagi pole luiged mingid rahutuvikesed ja teevad kraaklejatele üsna kerge vaevaga tuupi. Aga lauk on väga jonnakas ründaja ning lisaks sellele on tal väga terav nokk ja varvastel naaskelteravad küünised. Nii õpivad suurimadki linnud lauguga tasapisi distantsi hoidma.
Kui pesitsusaeg otsa saab, sulgivad laugud tuhkhalli sulestikku ja ka nende valge nokakilp kahaneb ning muutub koos nokaga hallikaks. Koos välimusega muutub siis ka laukude iseloom ning linnud suudavad suurema tülita suurtesse parvedesse koguneda.