MARKO VIIDING ⟩ Tuuleparkide planeeringute lõpetamine on kitsendus, mis ei teeni Eesti inimeste huve

Rõuste tuulepark. Foto: Olev Mihkelmaa / Wikimedia Commons

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 neljakordistada tuuleenergia tootmismahte, et tagada varustuskindlus ja energiajulgeolek kogu Eestis. Kuigi analüüsid näitavad, et Eesti sisemaa piirkonnad on tuuleparkide arendamiseks sobilikud, siis on aktiivse vähemuse hirmud üle kaalumas avalikku huvi ning tuuleparkide planeeringud mitte ei seisa, vaid neid üritatakse kohalikul tasandil lõpetada. Kohaliku planeeringu lõpetamine aga ei lahenda ei riigi energiapoliitika eesmärke ega ka kohalikke muresid. Ühiste eesmärkide täitmisel on igal osapoolel vastutus ja koostöö mängib võtmerolli, kirjutab Põhjamaade taastuvenergia arendaja Vindr Baltic juht Marko Viiding.

Täna on Eesti eri maakondades planeerimisfaasis kümneid tuuleparke, millest peale põhjalikke uuringuid ja koostööd eri osapoolte vahel realiseerub vaid osa. Enamik kohalikest planeeringutest on jõudmas vaheetappi, mis võimaldaks täpsemalt edasi liikuda, et tugevdada energiatootmisvõimsuseid ja täita 2030. aastaks riiklikult seatud energiapoliitika sihte. Mis peamine – seista meie energiavabaduse eest.

Ometigi on eriskummaline, et isegi kui kohalike eriplaneeringuetappide läbimise ja keskkonnamõjude hindamise järel ilmneb, et uuritud alad ongi igati sobilikud, siis kaaluvad järjest rohkemad omavalitsused planeeringute ennatlikke lõpetamisi. Seda nii organiseeritud ja häälekate üleriigiliste ja kohalike aktivistide erinevaid hirme külvava tegevuse tõttu, aga ka lähenevate kohalike valimiste foonil.