Pärt Peterson ⟩ Kuidas pikendada eluiga?

Tartu Ülikooli molekulaarse immunoloogia professor Pärt Peterson. Foto: Kristjan Teedema

Kui kaua keegi elab, see sõltub mitmest asjaolust, nii geenidest, elukvaliteedist kui ka ravimitest, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.

Kui kaua ma elan – see on küsimus, mida igaüks meist aeg-ajalt endale esitab. Inimeste eluiga näitab kasvutrendi ja üle 100 aasta elanuid arvatakse maailmas olevat juba üle poole miljoni. Sellegipoolest on kõrge vanuseni elavate inimeste osakaal väike ja keskmine eluiga lühem. Hästi toimiva tervishoiusüsteemiga riikides ulatub see enamasti 80ndate eluaastateni ja on naistel keskmiselt neli kuni üheksa aastat meestest pikem.

Vananemisbioloogia teoreetikud on pakkunud inimese maksimaalse vanuse piiriks 120–130 aastat. Maailma pikima elueaga Jeanne Louise Calmenti vanuseks loeti 122 aastat ehk ta oli lähedal teoreetilisele rajale. Väidetavalt sõi ta kilo šokolaadi nädalas, sõitis jalgrattaga 100 aasta vanuseni ja loobus suitsetamisest 117-aastaselt.