JUHTKIRI ⟩ Ikka häda 9. maiga

Päeva karikatuur. 17. aprill 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Kaja Kallase ja 9. mail Moskvasse minna soovivate riigijuhtide vahel on tekkinud sõnasõda.
• Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kutsunud Euroopa juhte 9. mail hoopis Kiievisse.
• Igal juhul ajas Kallas Balkani riike manitsedes õiget asja.

Kaja Kallasel on õigus, kui ta leiab, et ELi kandidaatriigid ei peaks 9. mail Moskvasse Putini propagandapeole minema.

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kallase ja Slovakkia peaministri Robert Fico vahel on puhkenud sõnasõda selle üle, kas Euroopa riigijuhtidel sobib osaleda 9. mai pidustustel Moskvas, mis toimuvad Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeva tähistamiseks.

Väljaanne Euractiv kirjutas esmaspäeval, et Kallas hoiatas Lääne-Balkanil asuvaid ELi kandidaatriike minemast 9. mail Venemaale, kes on süüdi üle kolme aasta Ukrainas käinud täiemahulise sõja vallapäästmises. Kallase sõnul tehti väga selgeks, et EL ei taha seal näha bloki ühegi võimaliku liikme esindajaid. Luksemburgis ajakirjanikega suhelnud Kallas ütles ka, et osalemisesse ei suhtuta kergelt. Samuti kutsus ta liikmesriike üles saatma sel päeval oma esindajaid pigem Kiievisse, et näidata solidaarsust Ukrainaga. Kavatsusest Moskvasse sõita on teatanud teiste seas ka Serbia president Aleksandar Vučić.

«Proua Kallase hoiatus ja ähvardused on lugupidamatud ja ma protesteerin nende vastu,» ütles aga Fico ühismeedias ja kinnitas, et kavatseb 9. mail Moskvasse minna. Ta tuletas Kallasele meelde, et tema on legitiimne, suveräänse riigi Slovakkia peaminister, kellele ei saa mitte keegi öelda, kuhu ta võib ja kuhu ei või minna. Fico sõnul sõidab ta Moskvasse, et avaldada oma austust ja lugupidamist ning mälestada tuhandeid Punaarmee sõdureid, kes surid Slovakkia vabastamise nimel.

Fico otsusega on muidugi mitu probleemi. Tegu pole ju mingi lihtsa mälestusüritusega, kus meenutataks langenud kangelasi. Venemaa president Vladimir Putin on seda juba aastaid rakendanud oma propagandavankri ette ega ilmselt häbene seda tegemast ka tänavu. Tema pressiesindaja Peskov on teatanud, et Punasel väljakul marsivad ka Ukraina-vastases vallutussõjas osalenud.

ELi probleemiks on vajadus saavutada peaaegu kõiges olulises konsensus, kui keeruline aeg nõuaks kiiret tegutsemist.

Nii ongi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsunud Euroopa juhte 9. mail hoopis Kiievisse nn tahtekoalitsiooni läbirääkimisteks.

Teine asi on 9. mai ajalooline tähendus. Tegelikult kirjutati Natsi-Saksamaa kapitulatsioonile alla 8. mail ja ülejäänud Euroopa tähistabki seda sel kuupäeval. Jossif Stalin sundis aga Nõukogude Liidu esindajat 9. mail sellele veel kord alla kirjutama. Sel moel on jutt 9. maist kui Teise maailmasõja lõpukuupäevast Euroopas nõukogude narratiiv, mida juba ainuüksi sellepärast ei peaks edendama.

Küsimus pole siin ainult ELi ühtsuses. ELi hädaks on vajadus saavutada peaaegu kõiges olulises konsensus, samas kui keeruline aeg nõuaks kiiret tegutsemist. Sellepärast kujutab Fico käitumine endast suuremat probleemi, kui oleks lihtsalt üks õigest liinist kõrvale kaldunu. Igal juhul ajas Kallas Balkani riike manitsedes õiget asja.