JUHTKIRI ⟩ Euroopa raha meie kaitseks

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Eestile terendab ligemale miljard eurot kaitsekulutusteks.
• Tuleb läbi mõelda, kuidas lisaraha kulutada.
• Euroopa mõtlemine on selgelt muutunud.

Euroopa Komisjoni otsus lubada Eestis kasutada ühtekuuluvusfondist ligemale miljard eurot kaitsekulutusteks on kahtlemata hea uudis. Küsimus on, mida täpselt selle raha eest on võimalik muretseda.

Postimees kirjutab oma majandusküljel, et Euroopa Komisjon lubab ühtekuuluvusfondi raha laiemat kasutamist, mis tähendab potentsiaalselt ka kaitsekulutusi. Praegu on Eestil kasutada raha ühtekuuluvusfondist 27 protsenti ehk 905 miljonit eurot. Kindlasti on see Eestile suur raha.

Kui vahepeal olid mõned, ühtekuuluvusfondist enim kasu saavad Euroopa Liidu liikmesriigid mures selle pärast, et ühtekuuluvusfondi raha läheb kõik kaitsekuludeks, siis praegu paistab, et iga liikmesriik võib selle raha kasutamise üle ise otsustada.

Euroopa Komisjoni otsus peegeldab ka laiemat muudatust Euroopa Liidu ja ka mitme liikmesriigi mõtlemises. Euroopa Liidu prioriteet on rohepöördelt nihkunud majanduskasvule ja eeskätt julgeolekule. Ka seni karmi eelarvedistsipliini rakendanud Saksamaa kavatseb raha kulutamise reegleid leevendada ennekõike eesmärgiga tugevdada Saksa armeed.

Eks ole selle mõtteviisi muutumise põhjusteks möllav sõda Ukrainas, aga ka USA uue administratsiooni kriitika Euroopa madalate kaitsekulutuste kohta. Me olemegi näinud mitmeid algatusi Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks ning ühtekuuluvusfondi raha suunamine kaitsekulutusteks on üks sellistest algatustest. Kui kasutada klišeesid, siis on Euroopa Liit just nii tugev, kui tugev on iga selle liikmesriik. Eestil kui agressorriigiga piirneval riigil on lausa kohustus see raha vastu võtta ja kaitsekulutuste alla panna. Kaitsekulutused võivad tähendada ka rohkemaid töökohti, seega säiliks osalt ka ühtekuuluvusfondi funktsioon majandust elavdada.

Ja ilma Euroopa Komisjoni täpsustustetagi peame hakkama mõtlema, mida vajaksime kaitsekulutusteks praegu kõige rohkem.

Tõsi, praegu pole teada, mida peab Euroopa Komisjon kaitsekulutuste all täpselt silmas. Postimees avaldab lootust, et nimekiri asjadest ja nähtustest, mis mahuvad kaitsekulutuste alla, selgub peagi.

Ja ilma Euroopa Komisjoni täpsustustetagi peame hakkama mõtlema, mida vajaksime kaitsekulutusteks praegu kõige rohkem. Kas on selleks jalaväemiinid, mille kasutamise keelamise konventsioonist Eesti hiljuti lahti ütles? Või peaksime hoopis mõtlema elanikkonnakaitsele, sest mitmed analüütikud on viidanud, et erinevalt Soomest puuduvad meil korralikud varjendid. Kuid Ukraina sõda on näidanud eredalt, et varjendid kuluvad Vene õhurünnakute all ägaval Ukrainal väga ära.

Kaitseminister Hanno Pevkuriga (RE) seotud moonaskandaal näitas, kui kaua võtavad aega relvahanked. Samas tuleb valmistuda ka kõige hullemateks stsenaariumideks, seega pole väga palju aega. Järelikult tuleb hakata ligemale miljardi euro kasutamise peale mõtlema kohe – Euroopa Komisjonilt on vaja saada selgust, milleks on võimalik raha kulutada. Samal ajal tuleb üle vaadata, kuhu see raha Eesti kaitsevõimekuse suurendamiseks kõige paremini sobib.