:format(webp)/nginx/o/2023/04/28/15286312t1h52da.jpg)
/nginx/o/2023/04/28/15286316t1h7b72.jpg)
Silme ette kangastub pilt 19. sajandist või heal juhul ka 20. sajandi algusest, kui vabriku või kaevanduse värava taga seisis igal hommikul sadade viisi töötuid inimesi, kes olid tulnud konkreetseks päevaks tööd otsima, kirjutab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.
Väravad avanesid ja vabrikant või tema kubjas tuli töötute ette ning valju häälega hõikas, et täna on vaja nii mitu meest nii mitmeks tunniks ja tasu on selline. Kes on nõus, tõstke käed! Ja mõni käsi tõusis alati, sest nii ennast kui peret tuli toita. Olgugi et pakutav tunnitasu polnud töötajal kuluva pingutuse ja kaotatava aja vääriline. Aga paremat teenistust sellel päeval ja selles asulas keegi ei pakkunud.