VIKTORIA LADÕNSKAJA-KUBITS ⟩ Minust ilmselt ei saa professionaalset relvaga kaitsjat, aga...

Viktoria Ladõnskaja-Kubits Foto: Olga Makina

Kuigi ohuhinnangute avaldamiste nõudlus on ühiskonnas üsna kõrge, siiski küsimus «miks liituda Kaitseliiduga?» on paljude jaoks endiselt loomulik. Sa ju mitte kunagi ei tegelenud julgeolekuga?! Sa oled naine?! Sa ei ole enam verinoor?! Sul on hoopis teine rahvuslik taust?! Miks praegu? Võttes kõik need loetletud põhjused kokku, aasta tagasi liitusingi, kirjutab kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa). 

Võtame kohe liigsed pinged maha, minust ilmselt ei saa ja ei peagi saama professionaalset relvaga kaitsjat. Aga! Ukraina kogemus on selgelt näidanud, et teadmiste hulk, mida võiks omandada «enne kui…», on tunduvalt laiem. Ning tavaliste tsiviilkodanike valmidus võiks olla tunduvalt mitmekesisem, kui veel paar aastat tagasi arvati.

«Meie kontekstis tähendab iga samm tegelikult koostööd tsiviilstruktuuridega – päästeameti, PPA, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega. Seega Kaitseliit peab teatud osa plaane arutama avalikkusega», tsiteerin mõttetera ühest äsja avaldatud kommunikatsioonieksperdist kaitseliitlase Ilmar Raagi tekstist. Mida rohkem inimesi teab, kes-mis-kuidas tegutsevad «juhul kui…» olukorras, seda tegelikult parem nii neile endile, aga ka tervele ühiskonnale. Teisisõnu, et mitte olla abitu või veel üks abivajav, mitte liigselt koormata süsteemi kriisiolukorras, vaid teada, kuidas käituda ja aidata ka sinust nõrgemaid.