IVAN MAKAROV ⟩ Kirglik soov alluda otse Moskvale on samast puust Interliikumisega

Kuremäe klooster. Foto: Andrei Orlov

Olid ajad, kui inimeste ustele koputasid ja tänavatel varrukast tirisid usulahkude esindajad. See oli tüütu mitte üksnes mitteusklike, vaid ka usklike inimeste jaoks. Ka poliitikutel on halb harjumus valijahingi nende kodus kimbutada ja nendele tänaval läheneda, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.

Kui tavainimene võib ignoreerida tema uksele prõmmimist ja mitte peatuda, kui teda tänaval tülitatakse, siis EV presidendi olukord on keerulisem, sest ta peab kõigile nendele katsetele reageerima, seda enam et pöördumised avaldatakse meedias enne seda, kui nad riigipeani jõuavad.

Kadrioru lossi uksi taotakse praegu kõrvulukustavalt, ja seda ei tee mitte Jehoova tunnistajad, (kes on naabermaal kriminaliseeritud ja represseeritud igasuguse konkurentsi suhtes äärmiselt sallimatu Moskva patriarhaadi nõudmisel). Muide, Venemaal elas 2009. aastal üle 5 miljoni ukrainlase, ja 11. aprillil 2024. aastal lammutasid buldooserid «eriorganite osavõtul» Moskva lähistel Noginski linnas asunud Venemaa ainsa Ukraina õigeusukiriku. Selleks survestas kohalikku võimu Moskva patriarhaat, kuigi kirik asus metropoliit Adrianile kuuluval maalapil.