VAHUR LUHTSALU ⟩ Ametnikud võiksid osata ka muul viisiil leiba teenida

Vahur Luhtsalu Foto: Erakogu

Sellega, et meie lähinaabrid Soome või Rootsi meid erinevates valdkondades edestavad, oleme arvatavasti harjunud, kuid asjaolu, et ka Läti suudab olla vähem bürokraatlik riik, võrreldes Eestiga, võiks meid panna huvi tundma, kirjutab diplomaat ja kolumnist Vahur Luhtsalu.

Teadaolevalt on Albert Einstein iseloomustanud bürokraatiat 1934. aastal, mil elas juba püsivalt USAs, järgmiselt: «Bürokraatia on igasuguse saavutuse surm. Olen näinud ja kogenud liiga palju kohutavaid hoiatussignaale, isegi võrdlemisi eeskujulikus Šveitsis. [---] Riik peab tagama, et töötajatevaheline konkurents jääb tervislike piiride sisse, et kõik lapsed saavad võimaluse terviklikuks arenguks ning et palk on piisavalt kõrge, et toodetud kaupu saaks tarbida. Kuid riik võib avaldada otsustavat mõju oma regulatiivse funktsiooni kaudu, kui selle meetmed on koostatud objektiivses vaimus sõltumatute ekspertide poolt.» (Einstein, 1934)

Aega on läinud ja bürokraatia vohamine, mis oli Einsteini sõnul probleemiks I maailmasõja järgses Euroopas ja isegi Šveitsis, sai ajapikku kätte ka Ameerika. Kui Ronald Reagan valiti 1980. aastal USA presidendiks, oli laialdaselt levinud uskumus, et valitsuse suurust vähendatakse ja et eelnenud aastakümne regulatiivsed liialdused tühistatakse. Kuid föderaalvalitsuse ametnike arvu kasv jätkus ka Reagani ajastul (1981–1989) ja ühtki asutust ei likvideeritud. Kui 1982. aastal oli USA keskvalitsuse töötajate arvuks 2,89 miljonit, siis 1986. aastaks see number mitte ei vähenenud, vaid kasvas 3,05 miljonile ja pidev kasv jätkus kuni 1990. aastani.