JUHTKIRI ⟩ Zelenskõil on vaja jätkuvalt moona

Foto: Postimees

• New York Times näitab ameeriklaste senisest suuremat seotust Ukrainaga.
• Euroopa peab täitma USAst jääva tühimiku.
• Venemaa ei näita kuidagi soovi rahuks.

Ukraina abistamiseks ja riigi püsimajäämiseks näib olevat ainus tee, et võimaliku USAst jäetud tühimiku täidavad Euroopa ja selle liitlased. Sest märke, nagu sooviks Venemaa rahu, ei ole.

​Laupäevane Postimees (ja ka järgmise laupäeva lehenumber) kajastab ajalehe New York Times uurimuslugu, millest selgub ameeriklaste senisest palju suurem seotus Ukraina sõjaga. Ameeriklased aitasid ukrainlastel sihtida Vene sihtmärke ja tegid suurt sõjalist koostööd. Ent artikkel näitab ka ukrainlaste kohatist põikpäisust ja seda, kuidas see põikpäisus võis Ukrainale maksma minna nii mõnegi olulise võidu. Samal ajal teisenes ameeriklaste suhtumine nn punaste joontega seoses, muutudes sõja edenedes üha vastutulelikumaks Ukraina soovidele.

Tegelikult oli Joe Bideni administratsiooni sügav seotus Ukraina sõjaga loogiline, kui arvestada, et USA jagas juba enne Ukraina täiemahulise sõja algust Kiieviga täiesti pretsedenditul hulgal luureinfot, üritades ukrainlasi veenda Venemaa kallaletungi vältimatuses. Pole siis imestada, et ameeriklased samasugust poliitikat ka jätkasid.

New York Timesi loost jääb mulje, nagu olnuks ameeriklaste abi Ukraina vastupidamisel otsustava tähtsusega. Kui see on nii, siis selleks et Ukraina ka edaspidi vastu peaks, peab see abi jätkuma. Paraku on Donald Trumpi administratsioon abi vähendanud, räägib rahu vajalikkusest ning on teinud reveransse Venemaa ees, ilma et viimane oleks  rahuüleskutsetele kuidagi positiivselt vastanud. Pigem näeme venelaste jätkuvaid rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule.

Ukrainal peab olema kindlustunne, et liitlaste abi jätkub, mis võimaldaks neil edasi võidelda. Liitlased teatasidki reedel, et annavad Ukrainale 21 miljardi euro väärtuses sõjalist abi.

Ameeriklased pole siiski veel täiesti mängust väljas, sest USA kaitseminister Pete Hegseth osales Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumisel veebi teel. Ent faktiks jääb, et rühma juhtimisest ameeriklased loobusid, seda juhivad nüüd Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Lisaks astub ametist tagasi USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink.

Ukrainal peab olema kindlustunne, et liitlaste abi jätkub, mis võimaldaks neil edasi võidelda. Liitlased teatasidki reedel, et annavad Ukrainale 21 miljardi euro väärtuses sõjalist abi. Saksamaa lubas anda Ukrainale neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi ja palju muudki relvastust.

Küsimus on nüüd, kui palju suudavad Euroopa relvad asendada ameeriklaste omi. Ilmselt esialgu mitte täielikult, ent kui Euroopa riigid suurendavad ka enda kaitsekulutusi ja arendavad oma kaitsetööstust, siis on lootust, et sellest on abi ka Ukrainal. Siin saab panuse anda ka Eesti, kes ongi Ukrainat igati abistanud.

Paralleelselt sellega räägitakse ikkagi ka rahust. Jääb üle näha, mis juhtub siis, kui saabub 20. aprill ja Venemaa pole selleks ajaks relvarahu ettepanekutele vastanud. Kas Trump usub jätkuvalt venelasi või soovib ta tõesti sõda lõpetada? Või otsustavad rahu ikkagi relvad? Selleks aga ongi Ukrainal relvi vaja.