ANTS SILD ⟩ Sajandi õnnetus

Ants Sild, endine õpetaja ja ajakirjanik. Foto: Erakogu

Maailma ajaloo võikaimat diktatuuri on hakatud amnesteerima, garneerides ja kaunistades inimsusevastasust lugudega tasuta haridusest ja muinasjuttudega õnnelikust lapsepõlvest, kirjutab ajakirjanik Ants Sild.

Jutt tuleb Alain Besançoni raamatust «Sajandi õnnetus», mis on lugejaile olnud kättesaadav pea paarkümmend aastat tänu Loomingu Raamatukogule ja tõlkija Katre Talvistele. Alapealkiri kõlab: kommunismist, natsismist ja holokausti erilisusest. Et kahest viimasest on kõnelnud ja kõnelevad jätkuvalt kõik kirjatööks ja sõnaseadeks võimelised institutsioonid üle ilma, siis lubagem siinkohal meenutada raamatus kirjapandud lõigukesi kommunismist. Esiteks sellepärast, et oleme nähtavalt, iseendi poolt läbielatud õnnetust hakanud unustama, teiseks sellepärast, et kommunismi kõige saatanlikum pool – nimelt MOONUTAV PEDAGOOGIKA – on igasugustest tõsistest arutlustest, analüüsidest ning hinnangutest taandumas.

Nii näiteks on veider sõnavärdjas «nõukaaeg» mõrvarlikku ajastut mahendama hakanud. Traagiline ja terroristlik saab aga igal pool ja alati kanda vaid oma õiget nime, niisiis: kuritegeliku režiimi, Vene Nõukogude okupatsiooni aeg. Vastasel korral nihestuvad üldinimliku moraali ja eetika kategooriad, kahtlasse valgusesse seatakse ausaks jäänud kodanike kullaproov ning takistatakse isamaalise kasvatustöö korraldamist tulevikus.