Mati Karelson, Sigrid Selberg ⟩ Uue ajastu meditsiin otsib lahendusi vananevale ühiskonnale

DNA peamine ülesanne organismis on sünteesida valke. Selleks vajab ta RNA-d, mis moodustub DNA ühe ahela matriitsina. Foto: Internet

Selle sajandi meditsiin on vastakuti kahe suure väljakutsega. Esimene neist tuleneb inimkonna vananemisest – seda ennekõike kõrgema arengutasemega riikides – ja sellega seotud haiguste pidevast kasvust. Nii näiteks kahekordistub dementsete inimeste arv iga 20 aastaga, jõudes ennustuslikult 2030. aastaks 139 miljonini. Mõjusad ravimid nende haiguste pidurdamiseks või peatamiseks aga seni puuduvad, kirjutavad akadeemik, TÜ emeriitprofessor Mati Karelson ja Chemestmed OÜ teadusdirektor Sigrid Selberg.

Selle sajandi meditsiin on vastakuti kahe suure väljakutsega. Esimene neist tuleneb inimkonna vananemisest – seda ennekõike kõrgema arengutasemega riikides – ja sellega seotud haiguste pidevast kasvust. Nii näiteks kahekordistub dementsete inimeste arv iga 20 aastaga, jõudes ennustuslikult 2030. aastaks 139 miljonini. Mõjusad ravimid nende haiguste pidurdamiseks või peatamiseks aga seni puuduvad.

Teine suur väljakutse on võitlus niinimetatud elustiilihaigustega, mille hulka loetakse mitmeid südame-veresoonkonna haigusi ja vähivorme, teatud mõttes ka meeleoluhäireid, nagu depressioon ja ärevushäire. Tuntuimateks elustiilihaigusteks on aga diabeet ja ülekaalulisus. Näib, et viimaste osas on saavutatud läbimurre tänu nn GLP-1 (glükagoonilaadne peptiid-1) retseptori agonistidele, mis on põhilised toimeained sellistes ravimites nagu Ozempic või Mounjaro. Neid tootvate firmade Eli Lilly (USA) ja Novo Nordisk (Taani) aktsiad sööstsid viimase viie aasta jooksul raketina üles, viies nad väärtuslikemaiks ravimifirmadeks. Ulatusliku kasutamise järel on aga selgunud ka nende ravimite pahupool, ennekõike kõrvaltoimed, nagu lihasmassi vähenemine, luuhõrenemine, iiveldus ja kõhulahtisus. Negatiivne tagasiside on tinginud Eli Lilly ja Novo Nordiski väärtuse kiire kahanemise vastavalt 20 ja 40 protsenti vaid viimase poole aasta jooksul. Seega on endiselt olemas tungiv vajadus paremate ravimite järele ka nende haiguste jaoks.