JUHTKIRI ⟩ Head sõnumid Ukrainale ja Eestile

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Saksa koalitsioonilepe on kasulik ka Eestile.
• Boris Pistorius jätkab Saksa kaitseministrina.
• Saksamaa kavatseb relvastuda.

Saksamaa valitsusläbirääkimised on lõppenud: 144-leheküljeline koalitsioonilepe on sõlmitud ja ministrikohad jagatud. Muuhulgas säilitab kaitseministri koha üks sotsiaaldemokraatide ja terve Saksamaa populaarsemaid poliitikuid Boris Pistorius.

Opositsiooni jäänud erakonnad on juba jõudnud kokkulepet kritiseerida. Alternatiiv Saksamaale (AfD) juht Alice Weidel on seda iseloomustanud kui «tavapärast värki», millel on pealegi tugev sotsiaaldemokraatide pitser. Siiski pole lepinguga rahul ka sotsiaaldemokraadid – nagu kirjutab Frankfurter Allgemeine Zeitung –, kellest paljud võivad partei sisehääletusel selle vastu hääletada.

Nimetatud märgid annavad siiski tunnistust, et on sündinud kompromissleping, mida oli kujunenud julgeolekuolukorras kiiresti vaja. Saksamaa valitsus asub ametisse nüüd pigem nobedalt.

Meid kõige rohkem huvitavas kaitsepoliitika valdkonnas lubab uus valitsus Saksamaa kiirkorras militariseerida. Vaid mõned aastad tagasi poleks keegi sellist arengut osanud ennustada ning siis ei oleks ülejäänud Euroopa selle üle eriti rõõmustanud – praegu aga tervitatakse Saksamaa sõjajõudude tugevnemist kontinendil entusiastlikult. Saksamaa kavatseb täita NATO nõudeid vägede ja relvastuse kohta ning võtta vastu seaduse, mis kiirendab kaitsehankeid ja lihtsustab menetlusi. Sõjaväge suurendatakse ning kehtestatakse vabatahtliku ajateenistuse võimalus. Ukrainat toetatakse edasi ja mõeldes Ukrainas käinud Boris Pistoriuse jätkamisele, pole ilmselgelt mingit sisseelamisaega vaja.

Immigratsioonipoliitika karmistub. Saksamaa lõpetab kõik föderaalsed pagulaste vastuvõtu programmid, millest mõned algatas omal ajal Angela Merkeli valitsus. Varjupaigataotlejaid hakatakse piirilt tagasi saatma. Saksamaa alustab deporteerimisi Süüriasse ja Afganistani, alustades õigusrikkujatega.

Meid kõige rohkem huvitavas kaitsepoliitika valdkonnas lubab uus valitsus Saksamaa kiirkorras militariseerida.

Veidi keerulisem on koalitsioonileppe majandusprogrammi osaga. Uus valitsus soovib vabakaubanduslepet Ameerika Ühendriikidega, mis eeldab suuremas mahus oste sealselt turult. Kõrvaltegevusena toetatakse ELi kiiret kokkulepet Ladina-Ameerika Mercosuri bloki ja Mehhikoga.

Energeetika osas on hämmastav, et tuumaelektrijaamadest pole lepingus sõnagi, küll aga lubatakse suurendada gaasijaamade võimsust. Lisaks lubatakse kütta rohkem fossiilkütustega. Lubatud maksukärped lükkuvad kaugemasse tulevikku. Ettevõtete tulumaksu määra lubatakse vähendada alles alates 2028. aastast. Muuhulgas on lubatud kärpida märkimisväärselt restoranitoidu käibemaksu (nii et käibemaksuerandid on mõeldavad isegi Saksamaal!).

Ehkki probleemiks võib kujuneda soodsa hinnaga energiaallikate leidmine, võib ennustada Saksamaa majandusmootori käivitumist kaitsetööstuse eestvedamisel. Saksamaa relvad on näidanud ennast heast küljest ning tellimusi võib eeldada mitte üksnes Ukrainast, vaid maailmast mujaltki. Saksamaa kiire tugevnemine on Eestile üksnes kasulik areng.