JUHTKIRI ⟩ Eesti kaitsevalli ehituskivid

Päeva karikatuur. 10. aprill 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Ameerika sõdurite Ida-Euroopast välja viimist pole ametlikult kinnitatud, aga on põhjust olla mures.
• USA kokkupõrge Hiinaga võib toimuda hoopis just Ida-Euroopas.
• Eesti ei tohi jääda passiivseks pealtvaatajaks.

Väidetav Ameerika Ühendriikide kava tuua Ida-Euroopast ära 10 000 sõdurit teeb murelikuks, veelgi murelikumaks teeb aga asjaolu, et julge- ja kaitsepoliitikas valitseb maailmas määramatus, kus keegi ei tea, mis täpselt toimuma hakkab.

Muidugi võib praegu vastu öelda, et seda 10 000 sõduri väljaviimise kava pole keegi kuskil ametlikult kinnitanud, kuid ikkagi on jõudnud selle vastu sõna võtta USA Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli. Kui tegemist oleks üksnes mõttetu kuulujutuga, ei võtaks ju Cavoli suurusjärgu tegelane üldse sõna.

Järelikult sellised plaanid Pentagonis ringlevad, see asjaolu paneb Cavoli ka potentsiaalselt otsesele kokkupõrkekursile Pentagoniga. Ka USAs viibinud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kinnitas kolmapäevases Postimehes, et USA vaatab praegu üle oma vägede paigutust maailmas.

See võib olla USA salaamitaktika, aga võib ka mitte olla. Salaamitaktika all tuleb mõista seda, et USA vähendab oma seotust Euroopaga vähehaaval, kuni selleni, et transatlantilisest sidemest pole mõtet enam rääkida. Kuid see ei pruugi ilmtingimata nii minna, kui arvestada, et Ukrainas tabati Kiievi väitel kaks Hiina sõdurit. Kui Hiina seotus on tõestatud, on selge, et Ukraina näol on tegemist globaalse konfliktiga ja USA peaks olema selgelt mures. Teatavasti nägid ameeriklased sõda Ukrainas ja oma vastasseisu Hiinaga kahe eri asjana. Nüüd on võimalik, et need kaks asja saavad kokku, ning eeldatav kokkupõrge Hiinaga võib aset leida Ida-Euroopas, mitte Taiwani väinas, nagu varem arvati. Seega poleks mõtet vägesid Ida-Euroopast ära viia. Vähe on lootust ka mõttel, nagu õnnestuks Venemaa ja Hiina kuidagi omavahel lahku lüüa, pakkudes Venemaale igasuguseid soodustusi Ukraina sõja lõpetamiseks.

Eesti saab teha neid asju, milleks ta on ise suuteline. Määramatuse ajajärgul on halvim oodata määramatuse lõppu ja mitte midagi teha.

Mida saab Eesti praeguses olukorras ära teha, kui pea iga päev saabuvad Washingtonist vastuolulised signaalid? Eesti saab teha neid asju, milleks ta ise on suuteline. Määramatuse ajajärgul on halvim oodata määramatuse lõppu ja mitte midagi teha.

Kaht asja, mida Eesti saaks ise ära teha, mainis kolmapäeval toimunud Postimehe ja advokaadibüroo Tark majanduskonverentsil kaitseministeeriumi endine kantsler ja praegune Frankenburg Technologiesi tegevjuht Kusti Salm. Üheks asjaks on tema sõnul meie usk, et Eesti suudab tänu oma ettevalmistusele ja vaprusele Venemaale vastu saada. Teiseks on Balti kaitsevall, mille rajamine ei nõuaks tohutuid rahapaigutusi, kuid millest oleks Venemaa vastu suuresti abi.

Ent Salm kõneles ka diplomaatia olulisusest. Sestap peab Eesti jätkama senist diplomaatilist tööd. Igasugune infokild selle kohta, mida kavatsevad Ameerika Ühendriigid ja meie teisedki liitlased teha, omandab praegu kulla väärtuse. Ning me ei tohi jääda passiivseteks pealtvaatajateks, vaid peame oma võimaluste piires liitlaste otsuseid meie kasuks suunama.