ENE KALLAS ⟩ On aeg naerda ja tunda õudu

Ene Kallas Foto: Valmar Voolaid

Igaks asjaks on oma aeg, teadis Kohelet (Koguja). Näiteks praegu, just nüüd, sel minutil ja sekundil, on aeg end tühjaks kloppida külmadest ja sinistest mõtetest, et naer ja õud saaks sisse kolida. Ja mitte ainult õhku ja taeva, vaid mõtetesse ja meeltesse, kirjutab toimetaja Ene Kallas päevakommentaaris.

On aeg suureks kevadelauluks. Sest Tuu-tiki tegi selle juba valmis, on ümisemisaeg. Samamoodi nagu siis, kui Annuška ostis päevalilleõli ära ja jõudis mahagi pillata. Kõigeks on oma aeg.

Kevadelaulu tuules võiks ju korraks sellesama aja maha võtta ja ära unustada, kasvõi pisikeseks viivuks, millises maailmas me elame. Mis siin kõik valesti on. Nii suured kui väiksed asjad. Iseasi, mida pidada suureks, mida väikseks. On see sõda, on need maksud, on see oma elu, mis ajab naerma, kuigi peaks lõdisema...