Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Margus Viigimaa Südamehaiguste ennetus võib tänu Eestile tõusta täiesti uuele tasemele

Vererõhuaparaat
  • Kui Lääne-Euroopas põhjustavad need haigused iga kolmanda surma, siis Eestis lausa iga teise.
  • Geene parandada ei saa, kuid teades isiklikke ohtusid, saab teha tervislikumaid eluvalikuid.
  • Uuring võib tuua läbimurde ka kolesterooliravimite kasutuses.

Eestis algas mahukas geeniuuring, millega uuritakse südame-veresoonkonnahaiguste geneetilist riski. Uuringut konsulteeriv kardioloog Margus Viigimaa ütleb, et tegemist on maailma mastaabis läbimurdelise tööga, sest seni ei ole geeniriski peetud nimetatud haiguste ennetamisel nii oluliseks, kui nüüd on selgunud.

Südamehaiguste esinemine on Eestis võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga küll vähenenud, kuid endiselt on meil suremus infarkti ja ajuinsulti palju suurem kui Euroopas keskmiselt. Kui Lääne-Euroopas põhjustavad need haigused iga kolmanda surma, siis Eestis lausa iga teise. Südamehaiguste riskid on hästi teada ja nendest kõige olulisemad on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suitsetamine ja ülekaal. Nüüd aga on selgunud, et geneetiline risk on samamoodi kaalukas, nagu suitsetamine, kõrge kolesteroolitase või ülekaal. Geenirisk ei ole küll võrreldes teiste riskidega ülimuslik, kuid siiski üllatavalt oluline.

Eesti on geeniuuringutes esirinnas

Geeniteaduses paistab Eesti maailmas silma, sest meil on Geenivaramu näol olemas korralik geenide andmepank. Tänaseks on kõigil Eesti geenidoonoritel (neid on üle 200 000) määratud südamehaiguste geneetiline risk. Igaüks võiks oma andmeid vaadata MinuGeenivaramu portaalist. Nende andmete põhiselt on nüüd võimalik uurida, kas geeniriski arvestav ennetav kolesterooli langetav ravi on südamehaiguste ärahoidmisel ja edasilükkamisel efektiivne. Oleme selle uuringuga tegemas personaalmeditsiinis suurt sammu edasi ja usun, et tänu meie uurimistööle paraneb pikas plaanis Eesti inimeste südametervis ja pikeneb eluiga.

Võib küsida, mida annab oma geneetilise riski teadmine. Tõsi, geene muuta ega parandada ei saa, kuid teades isiklikke ohtusid, saab teha tervislikumaid eluvalikuid – lõpetada suitsetamine, langetada kaalu, hoida kontrolli all vererõhk ja kolesteroolitase. Kui 40-aastane inimene teab oma riske ja alustab õigel ajal haiguste ennetamisega, siis võib ta infarkti nii kaugele edasi lükata, et seda ei pruugi tullagi.

Õnneks näen oma töös, et inimeste tervisekäitumine muutub vähehaaval paremaks – endast hoolitakse rohkem. Seda kinnitavad ka numbrid – vähenenud on noorte (kuni 50-aastaste) meeste infarkti haigestumine, samuti on kuni 60-aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse meie iseseisvusajal langenud koguni üle 70 protsendi.

Kuidas uuring toimub?

Uuringusse kutsutakse 2500 45–80-aastast geenidoonorit, kelle südamehaiguste geneetiline risk on kõrge, aga kellel ei ole eelnevalt diagnoositud südamehaigusi ega määratud vere kolesteroolitaset langetavat ravi. Uuring kestab viis aastat ja on maailmas esimene omataoline. Uuritavatele saadetakse osalemiskutse, kuid uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.

Inimestel, kes uuringus osalevad, saab tervis minna vaid paremaks, sest me jälgime neid viie aasta jooksul põhjalikult.

Kui geeniandmetel põhinevas südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetuses osutub kolesterooli langetamine efektiivseks riski vähendamise meetodiks, siis võib see muuta ka kolesterooliravimite kasutamist Eestis. Praegu kasutame väga efektiivseid kaks korda aastas süstitavaid kõrvaltoimeteta kolesteroolilangetajaid vaid infarktijärgselt ja perekondliku ülikõrge kolesterooli taseme langetamiseks, kuid nendest võiksid saada tuleviku ravimid, millest saavad abi palju enamad patsiendid.

Usun, et viie aasta jooksul, mil kõnealune uuring toimub, on meil geeniriskide määramine muutunud nii laialdaseks, et kõigil inimestel on võimalik teada saada oma pärilikud riskid kasvajate, diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja ka erinevate ravimite suhtes. See uuring muudab ravimite kasutamist ohutumaks, sest saame valida inimese eripärasid arvestava ravi. Astume suure sammu lähemale olukorrale, kus geeniriskiga arvestamine saab osaks igapäevasest meditsiinipraktikast.

Kommentaarid
Tagasi üles