JUHTKIRI ⟩ Suure sibulasõja epiloog

Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

Kolmapäeval on riigikogus kolmandal lugemisel kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus, mis peaks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku siduma Moskva mõjuvõimu alt lahti. MPEÕK räägib kanoonilise sideme katkestamisest ja sekkumisest usuvabadusse.

Venemaa kallaletung Ukrainale on näidanud paraku kujukalt, et Moskva patriarhaadi õigeusu kirikud on üks Vladimir Putini hübriidsetest käepikendustest, kes toimetavad «lähivälismaal» meelsus- ja luuretegevusega. Meenutame, et patriarhaadi tegevuse taastas Stalin Teise maailmasõja rasketel hetkedel, kui kõlbas iga abi ning taas sobis lihtsate venelaste usklikkusele apelleerida. Pole saladus, et tegevus käis GRU/KGB valvsa silma all, ning seetõttu võib mõista, et ukrainlased on katkestanud selle sideme ühel hetkel resoluutselt.

MPEÕKi (või õigemini Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku, nagu konfessioon ennast sellest kevadest kutsuda soovib – mis on kahtlemata osav suhtekorralduslik käik) kanooniline side seisneb muuhulgas selles, et tema juhi – Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi – valimise peab kinnitama Moskva patriarh ning Vene õigeusu kiriku sinod.