MIS MEIST SAAB? ⟩ Kersti Kaljulaid: USA annab Gröönimaaga signaali, et väikeriigid ongi lihtsalt ära võtmiseks

Postimehe videopodcastis on saatejuht Mart Normeti külaliseks president Kersti Kaljulaid. Kuula ja vaata videopodcasti «Mis meist saab?» Postimehe veebist.​

Mart Normet: President Kaljulaid, kuidas saada ühiskonnas hirmu fooni allapoole?

Kersti Kaljulaid: Esiteks tuleb mõelda, mis on meie vastase taotlus. Üks taotlusi on kindlasti see, et tekitada nii meis, Balti riikides, kui ka Põhjamaades ja kogu Euroopas, hirmu. Hirm, et me ei saa hakkama, hirm, et me ei ole piisavalt tugevad, hirm, et meil on selline naaber. Ja siis juba sellise hirmu foonil panna meid ühiskonnana teistmoodi käituma, nii et me ei julge investeerida, et põhimõtteliselt me ei julge elada. Hirmu foonil võib teha asju, mida muidu tugeva ühiskonnaga ei saaks teha.

Nii et äärmiselt oluline on see, et me mitte ainult ei soeta omale kaitsevarustust ja ei kuluta 5% SKTst enda armee tugevdamiseks, vaid et me ise ei jäta elamata.

Mõtleme ajaloolise paralleeli peale. Võrdleme siis: teise maailmasõja eel olid Eestis militaarbaasid. Täna on ka. Tookord olid venelaste omad, praegu on siin meie NATO liitlased. Toona ei olnud kedagi, kes oleks valmis olnud tulema siia nurka riikidele appi. Ka nendele, kes otsustasid võidelda, näiteks Soomele. Soome jäi üksi selles võitluses. Siinkohal peame tänulikud olema, et Soome ja Rootsi reageerisid 2022. aastal nii, nagu nad reageerisid. Nad on koos meiega NATOs. Olgem ausad, see moodustab NATOs väga tugeva ja enam mitte väga väikese surverühma. Kui võtame Taani, Rootsi, Soome, Norra, kõik Põhjala riigid oma ühendlennuväega, kus on üle 200 lennuki; kui võtame Balti riigid ja Poola, siis see on tegelikult suur grupp riike, üldse mitte väikese rahvaarvuga - peaaegu viiendik Euroopa Liidu rahvaarvust. See on suur jõud. Me oleme kõik koos, me oleme kõik samameelsed, me räägime kõik sama juttu.