JUHTKIRI ⟩ Börsikaose põhjused

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Donald Trumpil oli tollimaksudega tõsi taga.
• Nüüd sõltub sellest, kuidas reageerib ülejäänud maailm.
• Eestile on pöördelised ajad pakkunud uusi võimalusi.

Maailma väärtpaberiturgudel valitseva kaose peamise põhjuse saab kokku võtta ühe lausega: keegi ei tea, mis saab.

Veel möödunud nädala alguses uskus nii mõnigi mainekas arvaja, et USA president Donald Trump blufib, kui räägib kogu maailma vastu kaitsetollide kehtestamisest. Nad eeldasid, et tõenäoliselt on tegemist lihtsalt läbirääkimistaktikaga, mille eesmärgiks on saada kaubanduspartneritelt mingisuguseid, kasvõi näilisi järeleandmisi.

Kui aga kätte jõudis Trumpi poolt vabanemise päevaks ristitud 2. aprill, siis sai aina suuremale hulgale selgeks, et USA presidendil on tollimaksudega tõsi taga. Tollimaksud tõepoolest kuulutati välja ja tõepoolest kogu maailma, sealhulgas isegi mõne asustamata saare vastu. Need olid ka märksa kõrgemad, kui suurem osa analüütikuid ootas. Iseäranis suured tollimaksud kerkisid Aasia tootmiskeskuste Hiina ja Vietnami vastu.

Tollid ajavad USA hindu üles ja ähvardavad katkestada tarneahelaid, mille najal maailma suurfirmad tegutsevad – need ei pruugi kulu kasvades enam ära tasuda. Teadmatus takistab ettevõtete investeeringuid. See kõik pidurdab maailma majanduskasvu.

Nüüd sõltub paljugi sellest, kuidas reageerib ülejäänud maailm – kas püüab läbi rääkida või vastab omalt poolt tollimaksudega. Kui läheb lahti vastastikku tollimaksudega ülepakkumine, siis kestab teadmatus ja segadus veel pikemalt ning halbu uudiseid on ilmselt oodata veel vähemalt mõni nädal.

Kui läheb lahti vastastikku tollimaksudega ülepakkumine, siis kestab teadmatus ja segadus veel pikemalt ning halbu uudiseid on ilmselt oodata veel vähemalt mõni nädal.

Kui Trumpil ongi maailma majandussüsteemi muutmisega tõsi taga, siis ei tasu selles näha turumajanduse lõppu, nagu mõni pessimistlikum kommentaator juba kuulutab. Turumajandus on toiminud väga erinevates tingimustes, mitte ainult sellises vormis, nagu meie oleme viimastel aastakümnetel harjunud.

Teisalt ei maksa Trumpi rolli aktsiakrahhis üle hinnata. USA börsid olidki kallid ja langust ootasid mõnedki vaatlejad. Iseäranis suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiate hinnad olid kohati kerkinud absurdsetesse kõrgustesse, mille õigustamiseks tuli kasutada juba aina leidlikumaid väiteid ja suurejoonelisemaid tulevikuvisioone. Tõsise kukkumise oleks võinud vallandada ka täiesti teistsugune ajend – mõne ettevõtte oodatust nõrgem kvartalitulemus näiteks.

Eestile on pöördelised ajad pakkunud uusi võimalusi. Meie majandus on väike ja paindlik ning on mõne ukse sulgudes tihtipeale suutnud ennast hoopis teisest läbi suruda. Otsene sõltuvus USA majandusest on Eestil suhteliselt väike.

Aktsionäre ja pensionifondide osakuomanikke see tõenäoliselt ei lohuta. Pilt paistab praegu päris nukker. Sellistel hetkedel tasub meenutada, et igale langusele järgneb varem või hiljem uus tõus, mis tihti algab hetkel, kui kõik paistab täiesti lootusetu. Iseäranis pensionikogumine on pikaajaline, aastakümneid vältav protsess. Kui seda tabab ajutine tagasilöök, siis tasub börsiuudised parem unustada, teha tassike teed või kohvi ja näiteks lugeda raamatut.