INDREK LUBERG ⟩ Saadikud tulid Euroopast tagasi nõukogude maisikampaaniaga

Elektriautode laadimispunkt. Foto on illustratiivne. Foto: Johannes Neudecker / scanpix

Kui turul nõudlust on, rajavad poed elektriautode laadimispunkte vabatahtlikult. Kui nõudlust pole, siis ei teki see ka poeparklate sundkorras kaabeldamise peale, kirjutab Parempoolsete juhatuse liige Indrek Luberg.

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv, mis kohustab mitteeluhoonete parklates pooltele kohtadele elektriautode laadimisvalmiduse rajama, meenutab viiekümnendate lõppu, kui Nikita Hruštšov Ühendriikides käis, peale mida kõigis Nõukogude Liidu nurkades hurraaga maisi hakati kasvatama. Paar aastat möllati, siis saadi aru, et Eestis ikka väga ei kasva ja lõpetati ära.

Mul ei ole midagi elektriautode laadimistaristu arendamise vastu. Selge see, et elektriautode arv kasvab ja Eesti on kaugel sellest, et meil oleks piisavalt laadimisvõimalusi. Aga kõigi selliste asjade puhul on riiklikud või üleeuroopalised regulatsioonid enamasti halb lahendus. Kui turul on nõudlust, rajavad ettevõtted laadimispunkte ka ilma regulatsioonideta, kui nõudlust pole, siis pole mõtet neid ka rajada. Keegi ei hakka ostma elektriautot sellepärast, et poe parklas seisavad vabad laadijad. Pigem jääb praegu paljudel inimestel elektriauto ostmata, sest näiteks Mustamäel korteris elades pole neil võimalik oma autot kodus laadida. Nii et keskenduma peaks tegelikult sellele, et laadimisvõimalused tekiks elumajade parklatesse.