KATERINA SAFARIKOVA ⟩ Kuidas kukutada ohtlik kaardimaja Kesk-Euroopas

Ungari peaminister Viktor Orbán ja Slovakkia peaminister Robert Fico. Foto: Yves Herman / Reuters / Scanpix

Meie ajas ja ruumis on vaja usaldusväärseid partnereid, kui Atlandi-ülene sild väriseb, kuid ei, kallid Eesti liitlased, Kesk-Euroopa ei ole paik, millele toetuda. Vähemalt mitte lähitulevikus, kirjutab Tšehhi väljaande Seznam Zprávy ajakirjanik Katerina Safarikova.

Euroopa riigid olid mitmeid aastaid oodanud suunamuutust Poolas, suurimas ja olulisimas Visegrádi neljast riigist. See juhtus 2023. aasta sügisel. Õiguse ja Õigluse (poola keeles Prawo i Sprawiedliwość, lühendatult PiS) erakonna ultrakonservatiivsed rahvuslased kaotasid valimised ja võimu võttis üle Donald Tuski juhitud Kodanikuplatvorm (poola keeles Platforma Obywatelska, PO), mis on rohkem ELi- ja NATO-meelne, vastutustundlikum ja prognoositavam.

Selleks ajaks olid turvalisel poolel ka tšehhid, Visegrádi grupi suuruselt teine rahvas. Endise peaministri Andrej Babiši populistlik erakond ANO lõpetas pärast 2021. aasta valimisi opositsioonis. Järgmine aasta tõi kaasa mitte ainult Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse, vaid ka eduka Tšehhi ELi eesistumise ja üldiselt aktiivsema läänemeelsuse Prahas. Nn laskemoonaalgatus, kus Tšehhi otsustas Taani, Hollandi ja teiste abiga Ukrainale mürske osta, algas umbes sellel ajal.