RAINER SAKS ⟩ Venemaa teab, et pääseb jälle puhta nahaga, sest USA näitas juba nõrkust

Rusud Kiievile langenud Venemaa rakettidest. 2. jaanuar 2023. Foto on illustratiivne. Foto: IMAGO / Nicolas Cleuet / Le Pictorium

Venemaa juhid on varem veendunud, et USA valitsuse liikmed usaldavad otse Venemaa läbirääkijatelt saadud informatsiooni ning eeldatavasti üritatakse USA valitsust veenda, et suured õhurünnakud on vastuseks Ukraina tegevusele, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Vene armee eilse raketirünnaku ulatus ei olnud ka seekord kõige massiivsem. Kokku tulistati välja 23 raketti ja 109 Iraani drooni. Rakettidest kaheksa olid Kaliber ja üheksa X-101 tiibraketid ning kuus Iskanderi ballistilised raketid. Õhukaitse hävitas kuus Kaliber, kuus X-101 ja ühe Iskanderi raketi. Erinevate vahenditega hävitati 93 Iraani drooni. Tabamuste kohta on kõige rohkem teavet Kiievist, kus on teateid ka ühe inimese hukkumisest. Samas jääb suurema osa kahjustuste põhjal mulje, et tegemist ei ole suurte purustustega. Mõkolajevis (Musta mere ääres) ja Sumõs (Põhja-Ukrainas) on teateid droonirünnaku tulemusel tekkinud kahjustustest.

Rünnakus kasutatud rakettide vähene arv viitab nende piiratud kogusele arsenalides või muudele probleemidele nende kasutamisega. Kui juba otsustati rünnakut korraldada, siis oleks mõttekas saavutada maksimaalne tulemus. Võrreldes eelnevate aastatega on märgata, et Ukraina õhukaitse on rohkem hädas ballistiliste rakettide hävitamisega. Venemaa jaoks oligi selle rünnaku kõige olulisem tulemus, et ballistilised raketid suutsid Kiievi piirkonnas midagi tabada, kuigi sõjalises plaanis ei olnud nendel tabamustel mitte mingisugust tähtsust.