Nüüd tahetakse rohepöörde ELi direktiiviga panna ettevõtted, kaubanduskeskused, mis omavad autoparklaid, välja ehitama elektriautodele vajalikud laadimistaristud või vähemalt selleks vajalikku kaabelvõrku. Need on väga kallid taristud ja nende maksumus hakkab lisanduma ettevõte toodangu hinnale, teenindaval teenuse- ja kaubakeskusel kaupade hinnale. Tekib küsimus, miks peab vaene pensionär kaubakeskuse kassas sente lugedes maksma kinni selle elektriautode taristu ehitamise kulud, kui temal puudub seos elektriautoga või igaühel meist, kellel pole elektriauto omamisega mingit seost.
Teen ettepaneku, et need kulud peab kandma elektriauto ostja-omanik. Iga elektriauto hinnale tuleb lisada osamakse selle laadimistaristu väljaehitamiseks loodavasse fondi. Praegu võiks sellese fondi kanda elektriauto registreerimise tasu ja järgnevalt aastamaks. Kui sellest ei piisa, siis tuleb lisada ostuhinnale nn laadimistaristu ehituse maks. Elektriauto tootmine ja müük peab ise kandma nende autode kasutamiseks vajalikku taristu ehitamise kulud. Selle fondiga on tagatud ka taristu kasvamine koos elektriautode hulga kasvuga. Rohkem elektriautosid, rohkem laadimiskohti. Nii toimib aus ja õiglane konkurents erinevate tarbeesemete tootmise ja kasutamise valdkonnas. Tavasõiduk maksab kütuse hinna kaudu tanklate ehituse ja toimimise kulud. Selle ELi direktiivi loogika järgi peaksid kaubakeskused ka kütusetanklad rajama parklatele.