SERGEI MEDVEDEV ⟩ Laviini ootuses

Sergei Medvedev, kirjanik ja ajaloolane. Foto: Arno Mikkor/lmc

Läänes elav ja töötav vene ajaloolane ja kirjanik Sergei Medvedev arutleb oma essees meie silme all tohutu kiirusega aset leidva seni murdumatuna tundunud maailmakorra kokkuvarisemise üle ja võrdleb seda halastamatu laviiniga.

Ukraina keeles on veebruar «лютый» (sama sõna tähendus vene keeles on «verejanuline», «murdja», «kiskja», «julm», «jõhker» – toim) – ja viimastel aastatel on see kuu Ukraina jaoks olnud alati kõige raskem. 2014. aasta veebruaris toimus Krimmi annekteerimine, 2022. aasta veebruaris algas Venemaa täiemahuline agressioon, 2025. aasta veebruari viimasel päeval toimus seesama kurikuulus Volodõmõr Zelenskõi kohtumine USA presidendi ja asepresidendiga, mis kujunes suureks diplomaatiliseks skandaaliks. 3. märtsil teatas Valge Maja igasuguse sõjalise abi andmise peatamisest Ukrainale.

Maailm muutub meie silme all. Muutuste ulatus ja kiirus ületab kõige metsikuma kujutlusvõime, praod ja kihistused levivad üle kogu planeedi piirkondade Ukrainast Lähis-Idani, Gröönimaast Panamani, pinged kasvavad Ida-Euroopas ja Taiwani ümbruses. Trumpi «veebruarirevolutsioon» rahvusvahelistes suhetes on sarnane sellega, mida tema administratsioon kavatseb ellu viia seoses Washingtoni bürokraatiaga, niinimetatud «süvariigiga» ja kõigega, mida peetakse liigseks valitsuse regulatsiooniks – kuid siin käib kärbete mootorsaag piki rahvusvahelisi institutsioone ja USA kohustusi: kõne all pole ainult USAIDi programmide lõpetamine, vaid üldse USA võimalik lahkumine NATOst ja ÜROst, mille nimel võitlevad mitmed Trumpi vabariiklastest kaaslased. Toimuv meenutab perioodi aastatest 1989–1991, mil Berliini müüri ja külma sõja varemetele tekkis hämmeldunud pilgu ees uus maailm – ainult et nüüd on kõik vastupidise märgiga: naasevad lõhestumine, müürid ja konflikti, kuid muutuste tempo ja muutuste ulmelisus on ikka sama.