JUHTKIRI ⟩ Häiriv rollikonflikt

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Erakond Isamaa on sattunud kriminaaluurimise alla.
• Suure aplombiga alanud protsessid on tihti kokku vajunud.
• Lähenevad kohalikud valimised lisavad pinget.

Lähenevad kohalikud valimised ning tundub usutav, et sellelgi korral võidakse soovida tulemusi mõjutada uurimiste abil, mis lähevad meedias suure kella külge, ent mõne aja pärast vajuvad ära ning lõpuks süüdimõistmiseni ei jõutagi. Kuid sündinud on kahju nii inimeste kui ka erakondade mainele.

Nüüd on sihikule võetud kõrge populaarsusreitinguga Isamaa ja tema toetaja Parvel Pruunsild. Väidetavalt on algatatud Isamaa suhtes kriminaalmenetlus, kus prokuratuur uurib erakonnas väidetavalt toimunud ebaseadusliku suurannetuse tegemist.

Nagu võiks öelda asjatundjad, on uurimise algatamiseks olemas nii motiiv, võimalus kui ka ajend. Võimalus oli avanenud uurijatele siis, kui õnnestus lahti muukida Parvel Pruunsilla arvuti, mis konfiskeeriti Pruunsilla, Priit Humala ja ERMi kohtuasja käigus. Meenutame, et selles jäid nii Pruunsild kui Humal käesoleva aasta veebruaris õigeks.

Kogutud materjali põhjal on koostatud ajend. Ning motiiv? Pruunsild tegi väidetava keelatud annetuse Isamaas ajal, kui seal möllas kodusõda Lavly Perlingu, tema mõttekaaslaste ja ülejäänud erakonna vahel, mis päädis 2022. aasta kevadel Perlingu, Tõnis Konsi, Kristjan Vanaselja ja Siim-Valmar Kiisleri erakonnast väljaviskamisega. See oli aeg, kui endine peaprokurör Perling kutsus intervjuus õiguskaitseorganeid üles tegelema Pruunsilla ja Isamaa rahateemadega.

Seega pole mõtet imestada, et Isamaa näeb väidetava enda suhtes algatatud kriminaalmenetluse taga Parempoolsete juhti Lavly Perlingut ning tema abikaasat, kapo asedirektorit Martin Perlingut, nagu kirjutab ERR.

Mõnedes riikides pole inimestel võimalik asuda ametisse, kui neil tekib sugulusest või hõimlusest tulenev rollikonflikt, sellist piirangut oleks vaja Eestiski.

Perling on vastuseks kostnud, et on häiriv, kui inimesed ei usu õigussüsteemi. Postimehe meelest on aga häirivamgi veel, et selline kahtlus on üleüldse saanud aja jooksul tekkida ning süveneda. Kahtlust poleks tekkinud, kui Eestis ei oleks nn poliitiliste kriminaalasjade ajalugu, mis on alanud suure aplombiga ja on seejärel tasapisi sumbunud. Kahtlust on süvendanud jõuametkondade võtmetegelaste võimalikud rollikonfliktid, mille näiteks võib tuua Perlingute perekonna. Ning kahtlust pole aidanud hajutada vähene kontroll prokuratuuri ja kaitsepolitsei tegemiste üle, mis sai ilmsiks, kui Sakala korporatsiooni külalisõhtul jäid vahele varjunime all esinenud kaitsepolitsei ametnikud.

Need asjaolud ongi väga häirivad. Teame kõnekäändu, et kui keegi käib nagu part ja prääksub nagu part, siis ta tõenäoliselt ongi part. Kui kriminaalasja algatamise asjaolud näivad kahtlased, siis pole võimalik välistada, et nad ongi kahtlased. Ei piisa pelgast üleskutsest inimestele, et nad süsteemi usaldaksid. Kahtlust tekitavad asjaolud ja võimalikud seosed tuleb tulevikus välistada. Mõnedes riikides pole inimestel võimalik asuda ametisse, kui neil tekib sugulusest või hõimlusest tulenev rollikonflikt, ja oleks väga hea, kui Eestigi mõtleks sellise piirangu kehtestamisele.