KAIDO PIHLAKAS ⟩ Kas on vaja täiendada põhiseadust? Ajalugu ja verine maailmakord annavad vastuse

Emeriitadvokaat Kaido Pihlakas. Foto: Toomas Huik

Leian ja toetan nende asjatundjate seisukohti selles, et ilmselt meie riigis osa poliitikute ebaõiged otsused tekitasid nn vaikiva ajastu ja hääletu alistumise, meie väga paljude rahvuskaaslaste füüsilise hävitamise, kümnete tuhandete repressioonide eest Läände põgenemise ning pool sajandit kestnud Venemaa okupatsiooni. Arvestades esitatud seisukohti ja vältimaks tuleviku kriisiolukorras saatuslikke otsustavaid vigu, teen ettepaneku põhiseaduse muudatuseks, kirjutab emeriitadvokaat ja reservkapten Kaido Pihlakas (Isamaa).

Eesti Vabariigi selle aasta 107. sünnipäeval oli kaunis ilm ning tohutu rahvahulk oli päiksetõusul kogunenud Toompeale, traditsioonilisele meie riigilipu heiskamisele. Vaatepilt oli võimas ja meeliülendav. See meeleolu, hingeseisund jätkus ka vabadussõja mälestussambale rohkete pärgade ja lillede asetamisega ning süvenes Kaitseväe juhataja, kindralmajor Andrus Merilo Vabaduse platsi paraadi pidupäeva kõnes, millist alustas tõdemusega, et suurriigid jagavad taas maailma ümber, kuid Eesti ei alistu enam kunagi. Lõpetades kinnitusega, et selleks, et Eesti püsiks endiselt vabana, peame olema valmis võitlema ja võitma, sest muud valikut meil ei ole. «Seega peame looma enesekindluse, ütlemaks julgelt ning usutavalt välja, et Eesti ei alistu enam kunagi.»

Kaitseväejuhataja kindlameelset seisukohta toetas oma pidupäevakõnes Estonias president Alar Karis, rõhutades, et Euroopa siinses nurgas on esmane ja kõige eeldus julgeolek, mis kaitseb meie vabadust. Ta täiendas ja täpsustas öeldut: «Rahvusvaheline olukord seab Eestile ülesande iga päev tugevdada sõjalist julgeolekut, mis seob kokku üldise kaitsetahte, tõhusama ajateenistuse, tegutsemisvalmis reservväe, Kaitseliidu kaasaegse ja võimaliku ründaja tagalasse ulatuva relvastuse. On selge, sellise heidutava sõjalise julgeoleku hind on rohkem kui 3,4 protsenti SKTst. Tegin novembris pärast riigikaitse nõukogu ettepaneku tõsta meie kaitse-eelarve viie protsendini.»