ROBERT VARIK JA KAAREL PIIRIMÄE ⟩ Eesti ja Läti võivad olla vahel kauged, aga alati lähedal

Läti vabariigi lipp. Foto: Arvo Meeks

Esimese spetsiaalselt saatkonna tarbeks mõeldud hoone ehitas Eesti Vabariik 1933. aastal Helsingisse, järgmise Vilniusesse 1998. aastal. Pärast Pils iela 8/10 täielikku ümberehitamist Riias võime olla rahul, et nüüdsest on ka Riias esindushoone, mida Eesti ja Läti lähedased suhted väärivad. Selle erakordse sündmuse puhul tasub pisut mõtiskleda Eesti-Läti ühise ajaloo üle, kirjutavad Tartu Ülikooli ajaloolased Robert Varik ja Kaarel Piirimäe.

Kuigi oleme lätlastega väga sarnase ajalooga väikerahvad ja pealegi ka veel naabrid, pole meie suhted olnud minevikus konarusteta. Olgu selle põhjuseks erinev keel, kultuurilised pisierinevused või rahvuslik rivaliteet, on eestlastes aeg-ajalt esile kerkinud tundmus, et meie saatus on lõunanaabrite omast erinev. Ent ikka ja jälle on ajalugu tõestanud, et Eesti ja Läti tee siin Euroopa kirdenurgas on ühine.

Mõisteti seda juba vabadussõja ajal, kui sõjaliselt viletsamas seisus Läti relvajõududele mindi appi idast sissetungivat punaväge välja ajama. 18. veebruaril 1919 sõlmiti esimene Eesti-Läti suhteid ja ühist sõjategevust käsitlev leping, millele järgnes juulikuus ametlik ja ratifitseeritud sõjalise koostöö pakt. Need olid aga ühise ohu äratundmisest sündinud sõjaaja kokkulepped, mitte üldisest vastastikusest lugupidamisest tingitud avaldused. Eesti abi aitas jalad alla saada Läti rahvuslikel väeosadel ning lõpuks ka sõja võita, ent küsimused, mis puudutasid nüüdsest kahe iseseisva rahva vahekorda, alles ootasid vastuseid.