JUTA ASUJA ⟩ Homsed lahendused algavad tänastest valikutest – miks noored vajavad kokkupuudet inseneeriaga

Foto: Postimees

Inseneeria on võimaluste maailm, kuid kahjuks jääb see paljudele noortele kas nähtamatuks või väärarvamustest ümbritsetuks. Eesti vajab arenguks rohkem insenere, kuid noored ei adu valdkonna potentsiaali, arutleb arvamusloos haridus- ja noorteameti inseneriakadeemia programmijuht Juta Asuja.

Eestis on inseneri amet jäänud paljuski teiste elukutsete varju. Need, kelle tugevus peitub loovuses, ei pruugi näha inseneerias enda jaoks võimalust. Valitsev teadmatus inseneeria hariduse võimalustest pärsib juba aastaid Eesti majandust. Nii noorukid kui ka täiskasvanud ei kujuta ette, kui lai tegevuste ampluaa inseneeriavallas on. Mainimata ei saa jätta stereotüüpe, et inseneeria on meeste ala ning sobib üksnes viielistele olümpiaadi lastele. Eelnev näitlikustab murekohta, et 2031. aastaks on Eestis vaja umbes 11 000 inseneri. Puudujääk on tuhandetes.

Tegelikkuses on inseneeria aga mitmekülgne ja dünaamiline tulevikueriala, kus leidub väljakutseid erinevate kogemustega spetsialistidele. Seda ilmestavad mitmed maailmatasemel Eesti ettevõtted. Näiteks arendab ja toodab Hanza Mechanics muuhulgas taaraautomaate, mida kasutatakse üle Euroopa, tuues Eestile arvestatavat eksporditulu. Niisamuti on enamik eestlasi näinud linnas ringi sõitmas Starship Technologiesi arendatud isesõitvaid robotkullereid, mis on kasutusel mitmes maailma suurlinnas. Eesti insenerid arendavad Milrem Roboticsis autonoomseid maastikuroboteid, mida kasutatakse nii päästeoperatsioonidel kui ka kaitsevaldkonnas. Eesti edulugude näiteid jagub küllaga igas valdkonnas ning meie insenerid on kahtlemata maailmatasemel – neid on lihtsalt liiga vähe.