Erik Aru ⟩ Harjunud maailm sai sel nädalal läbi

Jääb näha, kuidas vastab Donald Trumpi kehtestatud tollidele Euroopa Liit. Foto: imago/Christian Ohde/Scanpix

• Üleilmastumist on võimalik ümber pöörata.
• USA eesmärgiks ongi hävitada senine kaubandussüsteem.
• Hinnad tõusevad igal juhul.

See maailm, milles oleme elanud viimased peaaegu 35 aastat, sai teisipäeval läbi, märgib nädalakommentaaris arvamustoimetaja Erik Aru.

Vist kümmekond aastat tagasi sai kahe sõbraga, üks eestlane, teine sakslane, arutatud maailma asju. Sakslane oli veendunud, et üleilmastumist ei saa tagasi pöörata, ja oli üpris hämmingus, kui me mõlemad eestlased arvasime, et saab küll. Donald Trumpi kolmapäeval välja kuulutatud kaitsetollid on märkimisväärne hetk, kus toimub esimene tõsine katse seda teha.

Trumpi poolt vabanemise päevaks nimetatud 2. aprillil avalikustatud tollimaksud katavad terve maailma. Välismaalt sisse toodavale kaubale kehtestati USAs üleüldine kümneprotsendine tollimaks, lisaks veel riigipõhised maksud. Nii lisandub Hiina kaupadele kokku 54- ja ELi toodetele 20-protsendine maks. Märkida tasub ka viimaste aastate olulisele tootmiskeskusele Vietnamile kehtestatud 46-protsendist maksu.

Üleilmsete kontsernide aktsiad said selle peale kõvasti pihta. Apple’i, mille tooted valdavalt Aasias valmivad, aktsia hind kukkus üle üheksa protsendi. Börsidel askeldajad ei osanud siiski oodata, et asjad päris nii lähevad. Osa uskus, et Trump lihtsalt blufib, osa arvas, et kuigi tollimaksud tulevad, läheb nendega veel aega ja need saa olema üldse nii suured.

Enamik katseid toimuvat kirjeldada lähevad peamisest mööda ja takerduvad pisikestesse detailidesse. Lõpuks pole üldse oluline, kuidas on tollimäärad välja arvutatud, kellele neid täpselt rakendatakse ja kuidas nüüd igasugu kaubad kallimaks lähevad.

Oluline on aru saada, et kõige selle eesmärk ongi tervele maailma majandussüsteemile pomm alla panna.

Jah, tõesti tundub, et USA tollimaksumäärad on leitud lihtsakujulise valemi järgi, mis võtab arvesse seda, milline on riigi kaubavahetus USAga, unustades täielikult teenusevahetuse. Aga ei maksa arvata, et mõne «tõsiteadusliku» valemiga kuidagi paremale tulemusele oleks jõutud. Lihtsalt oleks rohkem vaeva nähtud, kuid vaevalt et sellega targemaks oleks saadud. Oluline on aru saada, et kõige selle eesmärk ongi tervele maailma majandussüsteemile pomm alla panna.

Donald Trump räägib, kuidas nüüd tehased USAsse tagasi tulevad – ja küllap mingil määral tulevadki. Eesmärk seejuures pole tuua tööstustootmine tagasi ainult USAsse, vaid ka Euroopasse. Sihiks pole ei rohkemat ega vähemat kui meile viimasel ligi 35 aastal harjumuspäraseks saanud üleilmastunud maailmakorra laiali lammutamine. Et rohkem tehtaks kodule lähedal.

USA välisbilansi jooksevkonto on aastakümneid olnud suures puudujäägis, riik on rohkem importinud kui ekspordib. Suure ülejäägiga on jooksevkonto olnud Hiinal, aga ka ELil, esmajoones Saksamaal. Ülejäägiga riigid laenasid ka USA-le oma säästusid, et ameeriklased saaks tarbida rohkem kui neil raha on. Nii sai ka tekkida tootmiskorraldus, kus USA kaubamärki kandev toode valmib täielikult Aasias.

Kui Trump oma tahtmise saab, siis see kõik muutub. Üleilmne tootmisahel ei tasu enam ära.

Mis tegelikult saab, on keeruline öelda – palju sõltub teiste riikide vastusest. Igatahes kaupade hinnad tõusevad. Majanduskasv pidurdub, sest muutuvast maailmast segaduses ettevõtted ei julge enam investeerida, kuniks vaateväli selgineb. Börsid kukuvad, iseäranis USAs, kuhu enam muu maailma säästud ei voola. Mõne, näiteks Trumpi meelest toob see tulevikus uue kuldajastu. Eks me näe.