JUHTKIRI ⟩ Trump paugutab, Hiina koputab

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Donald Trump üritab Ameerika majandust kiiresti jalule aidata.
• Euroopa Liit ei suuda Ameerikaga konkureerida.
• Hiina võib haista oma võimalust.

Ööl vastu neljapäeva kehtestas USA president Donald Trump Ameerika siseturu kaitsetollid baastariifiga kümme protsenti peaaegu kogu maailmale. Mõned piirkonnad ja riigid said sellest määrast kõrgemad tollid: Euroopa Liitu tabas 20 protsenti ja Hiina tollid on juba koos varem kehtestatutega 54 protsenti. Tollide tulekut oodati juba mõnda aega, kuid ootamatu oli nende määr ning geograafiliselt laialdane ulatus.

Võime olla kriitilised Trumpi administratsiooni Ukraina-poliitika suhtes, ent tema tollipoliitika on vaatamata kehtestamise tulevärgile USA vaatevinklist olemuslikult ratsionaalne – kuigi lisame kohe, et midagi säärast saab enesele lubada vaid maailma majandushegemoon, suurima siseturuga riik. Ameerika kaubandusbilanss on negatiivne, riigi võlakoorem on väga suur ning Donald Trump üritab praegu neid probleeme jõumeetodil kiirkorras lahendada.

Kas toimuv on olemasolevate kaubandussidemete lõhkumine? Jah, muidugi! Oleme vahepealsete aastate jooksul harjunud sellega, et suured konteinerlaevad veavad maailma meredel kaupa sealt, kus seda toota on kõige odavam, peamiselt Aasiast. Kaasnenud spetsialiseerumise tulemusena on riikides välja surnud terved majandusharud. Ameerikas siiski mitte lõplikult, kuigi mitmed valdkonnad on jäänud kiratsema.

Trump proovib globaliseerumist USA kasuks tagasi pöörata ning võime eeldada, et pikemas perspektiivis see tal vähemalt osaliselt õnnestubki, ehkki üks Ameerika Ühendriikide probleem on tööjõu nappus. Muule maailmale – sealhulgas Eestile – ei tule toimuvast lühemas perspektiivis just palju head, ehkki meile võivad Euroopa või ka Aasia turgudel avaneda ootamatud võimalused.

Eesti jaoks hakkab kõik sõltuma sellest, mida teevad majandussõjas ühenduse juhtivad jõud, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Eesti majandus on pisike ja avatud ning seotud Euroopa Liidu ühisturuga. Tollipoliitika vallas pole meil sõltumatu majanduspoliitika võimalusi, oleme delegeerinud nende kehtestamise Brüsselile. Seega hakkab meie jaoks sõltuma kõik sellest, mida teevad ühenduse juhtivad jõud, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Euroopa võib Trumpile vastata kaitsetollidega, kuid pikas perspektiivis ei ole Euroopa Liidust Ameerikale ning eurost dollarile väga suurt vastast. Võib eeldada, et USA toetab oma protektsionistlikku majanduspoliitikat rahatrükiga, mis toob omakorda kaasa inflatsiooni suurenemise. Säästmine muutub mõttetuks, laenamine ja investeerimine mõttekaks. Ameerikas kaasneb majanduskasv, ent ka hindade kallinemine – neist viimane jõuab kindlasti ühel või teisel viisil Eestissegi.

Kokkuvõtvalt: Trumpi tollid on ilmselt tulnud, et jääda ning need mõjutavad Eestit, sest globaalne majandus aeglustub ja suure tõenäosusega kannatab omakorda meie peamiste ekspordipartnerite eksport. Ning nii meil kui Euroopal tervikuna seisab peagi ees valik, kas Ameerika turgudele tollide kehtestamise järel tahame teha äri Hiinaga, kes kindlasti võib käsi hõõrudes peagi meie uksele koputada.