Jüri Kuuskemaa ⟩ Viljaveskitest tülituulikuteni

Eesti tuntuim pukktuulikute grupp asub Saaremaal Angla voorel.​ Foto: Ekke Vasli/Wikimedia Commons

Praegu ehitatakse tuulikuid mitte vilja, vaid elektri «jahvatamiseks», aga nad jahvatavad ka tüli, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Millalgi vabaõhumuuseumis uidates pälvis mu tähelepanu koolieelikust poiss, kes pukktuulikut nähes hüüatas: «Ema, näe, helikopter!» Aga eks arusaamatusi tuleb ette igal ajal ning igas vallas, sealhulgas moodsate tiivikutega.

Ent ajalooürikutesse vaadates leiame hulgaliselt andmeid selle kohta, kuidas ennemuiste leivavilja saadi ja toodeti. Eestimaise tehnoloogia ajaloos on auväärsel kohal seadmed, millega rukkist, kaerast ja odrast sai leiva-, pudru- ja kördijahu. Niisamuti kruupe ja linnaseid õlle tarbeks. Selleks olid vesiveskid ning pukktuulikud. Rootsi ajal hakati ehitama ka hollandi tüüpi tuulikuid.