Aivar Reinap ⟩ Ministeerium astub elektriturul endale varvastele

Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Kuidas mahuvad miljarditoetustega rajatavad maismaa- ja meretuulepargid, gaasi- ning tuumajaamad veel turule, kui tulemas on suure võimsusega Estlinki kaabel Eesti ja Soome vahel, küsib päevakommentaaris peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap.

Elering teatas 1. aprillil kolmanda Eesti ja Soome vahelise merekaabli mereosa keskkonnamõju hindamisega alustamisest. Plaan on rajada 700-megavatiline kolmas Estlinki kaabel Soomest Inkoost Aulepani, mis tõstaks meie ühendusvõimsused Soomega 1700 megavatini. Sellest piisaks isegi kõige külmematel talvekuudel Eesti elektritarbimise rahuldamiseks. Nii suur kaabliühendus võrdsustaks suure tõenäosusega 2035. aastaks Eesti ja Soome elektrihinnad.

Loodetavasti polnud see ERRi aprillinali, sest kui elektrihinda ootab ees selline meeldiv tulevik, siis tekib küsimus, kuidas need miljarditoetustega rajatavad maismaa- ja meretuulepargid, gaasi- ning tuumajaamad veel pärast seda turule mahuvad. Kui kliimaministeerium ajab ühelt poolt miljardilist merekaabliäri ja tellib teiselt poolt miljardiliste toetuste eest tuuleparke, siis võib tekkida küsimus, kas see kõik tasub end suures plaanis ära. Näeme ju ise igapäevaselt, et kui tuult ja päikest on, siis on elekter juba täna börsil sisuliselt tasuta, ja kui pole, siis alles tekib ka teistel tegijatel teenimisvõimalusi. Kui tuulikuid ja kaableid tuleb aga tublisti juurde, mis siis veel hinnast saab? Aga kui tihti meil tuulikud ja kaablid töötavad, on muidugi miljoniküsimus. Uus merekaabel plaanitakse sel korral panna igal juhul mõne meetri sügavusele merepõhja, et kaitsta seda pahatahtlike lõhkujate eest.