JUHTKIRI ⟩ Jabur masskaabeldamise nõue

Päeva karikatuur. 3. aprill 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Ei saa sugugi kindel olla, et tulevik kuulub just elektriautodele.
• Ettevõtjatele kahjulik tehing langeb lõpuks hinnatõusuna tarbija kaela.
• Kogu nõude täitmine võib kokku maksma minna rohkem kui kõik Eesti aastased kaitsekulud.

Paha asi on juhtunud ja tagantjärele ei oska keegi seletada, kuidas täpselt; kuid tõenäoliselt ei lugenud keegi dokumente korralikult läbi. Nimelt on Eesti läinud aasta kevadel nõustunud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga. See kohustab ärihoonete omanikke 2027. aastaks varustama pooli parkimiskohti kaablitega, mida saaks tulevikus ühendada elektriautode laadimisjaamadega.

Tulemus on paha mitmel põhjusel. Esiteks pole Eestis praegu üldse nii palju elektriautosid (hetkel on neid alla 10 000). Teiseks ei saa sugugi kindel olla, et tulevik kuulub just elektriautodele, võib-olla võidutsevad hoopis vesinikuautod. Kindel võib olla aga selles, et direktiiviga nõutavad kaablid sobiksid aeglastele laadijatele, kuid elektriautode omanikud eelistaksid kiirlaadijaid, mitte neid, kus tuleb istuda juhtme otsas viis kuni seitse tundi. Kolmandaks, kogu nõude täitmine võib maksma minna kuni kaks miljardit eurot, mis on suurem summa kui kõik Eesti aastased kaitsekulud.

Toome võrdluseks viimase aasta kestnud arutelud, kuidas leida 1,6 miljardit eurot lisaraha laskemoona ostmiseks. Praegu on summa hajutatud aastani 2031, mis pole Eesti julgeoleku jaoks rahuldav tulemus. Ent kui juba Eesti riigil pole lihtne leida sellist summat, siis miks peaks see kaubanduskeskustel hõlpsam olema?

Alati võib öelda, et tehke paremini äri, mis oleks siiski jabur argument. Ettevõtjad mõtlevad enne iga investeeringu tegemist kõik mitu korda läbi ega panusta seadmetesse lihtsalt igaks juhuks. Oma tegevuses lähtutakse turuloogikast. Kui neile administratiivselt peale sundida hiigelinvesteering, mis ei too raha tagasi kohe või koguni mitte kunagi, peavad nad uksed sulgema või siis hindu tõstma. See tähendab, et kogu jaburuse maksaksid kinni tarbijad, kes peavad meie turu väiksuse tõttu taluma niigi üsna kõrgeid hindu.

Postimehe meelest tuleb välja selgitada, kes on Eesti ettevõtjaid tabava masskaabeldamisnõude autorid.

Kuidas on Eestile kahjulik direktiiv seaduseks saanud? Keegi midagi selget ei kosta. Kui direktiivi valitsuses menetleti, oli majandusministriks Taavi Aas, kes enda sõnul ei mäleta midagi. Kliimaministeeriumi endise kantsleri Keit Kasemetsa väitel ei olnud tollel hetkel kliimaministeeriumi üldsegi olemas. Kuigi viimastel aastatel on ministeerium usinasti teinud ettevalmistusi direktiivi ülevõtmiseks.

Riigikogu ELi asjade komisjon arutas direktiivi eelnõu aprillis 2022. Eelnõu tutvustas toonane majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo. On väga kummaline, et ühelgi korral ei läinud kellelgi põlema ohutuli, et mida me teeme. Keegi ei küsinud parklate masskaabeldamise kohta midagi, keegi ei protestinud. Oldi vait ja menetleti kribinal-krabinal, nagu ELi asjadega ikka.

Postimehe meelest tuleb selle õnnetuse autorid igal juhul välja selgitada, kollektiivse vastutuse taha ei või pugeda. Selliste ootamatustega peab olema nüüd lõpp – peame alati aru saama, milleks Eesti kohustub. Lõpp kerge käega visatud allkirjadele!