TIIIT RIISMAA ⟩ Kuidas lõpetada sõda?

USA president Donald Trump 11. veebruaril Washingtonis ja Venemaa president Vladimir Putin 6. veebruaril Moskvas. Foto: Saul Loeb / Kristina Kormilitsyna / Agence France-Presse / Getty Images

Sõda on nagu ventilaator mille lüliti asub tiiviku peal. Sellise seismapanemine on keeruline. Euroopas teist ilmasõda lõpetada ei osatudki, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

See lõppes ise ning alles pärast seda, kui üks osapooltest oli täielikult purustatud ja vastaspoolel polnud enam kellegagi sõdida. Nürnbergi protsessil toimunu polnud mitte rahuläbirääkimised vaid ühe hävingu vormistamine. Venitada, oodata ja vaadata pealt, et Ukrainas toimuv sõda samamoodi ise lõpeks, oleks üsna süüdimatu suhtumine. Samuti ei ole kuigi arukas oodata, kuni viimase variandina Pentagon rahu tegemise enda peale võtab.

Kaasaegses piirideta maailmas on rahu tegemine veel keerulisem, kui see oli teise ilmasõja aegses mitmepooluselises maailmas. Globaalses maailmas on kõik kõigega seotud, kuid erinevaid kanaleid pidi. See viimane asjaolu ütleb, et vereta sõda on ammu väljunud Ukraina piiridest ning erineva ajalise nihkega ja erineval kujul jõudnud kõikjale. Venemaale sanktsioonideks nimetatavad piirangud kägistavad vastavalt mahtude suurusele kõiki, kes Venemaaga äri ajasid. Sellises mitmekihilises keskkonnas löövad mõlemal pool rindejoont vähemalt kaudselt kaasa kõik riigid ja erineva mahuga majanduslikud kahjud on jõudnud kõikjale. Sõja pealt teenitakse sadu miljardeid, aga rahu pealt õnneks rohkem.