JUHTKIRI ⟩ Palgatõusu igiliikur

Foto: Postimees

• Indekseeritud palgakasvu saab peatada, kui on tahet seda teha.
• Ühiskonnas on hetkel oluline üles näidata solidaarsust.
• Kõrgemate riigitegelaste palgatõus ei näe praegu hea välja.

Üks nali räägib, et Eestis on leiutatud igiliikur. Kõrgemate riigitegelaste indekseeritud palk tõuseb, sest keskmised palgad tõusevad, ning riigitegelaste palga tõus tõstab omakorda keskmist palka. Teatav iva siin just nagu oleks, kuna viimaste aastate majanduslanguses pole erasektoris palgatõusu nähtud just sageli.

Vältimaks kõrgemate riigitegelaste vastulausesoovi siiski täpsustame nende palgatõusu põhjuseid. Indekseeritud palgatõusust moodustab 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse laekumise aastane kasv ja ülejäänud 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastane kasv.

Ehkki tundub, nagu oleks tegemist omalaadse «surnud käe lülitiga», mis käivitab masinavärgi sõltumata inimeste tahtest, kordame varasemate juhtkirjade mõtet: kõrgemate riigitegelaste palgatõus ei näe praegusel ajal välja hea ning tuleks külmutada hetkeni, mil Eesti majandusel hakkab reaalselt paremini minema. See oleks solidaarne samm, mis pakuks mõningat leevendust ka riigieelarvele, ehkki kokkuhoiuna poleks tegemist just väga märkimisväärsete summadega.

Kõrgemate riigitegelaste palga indekseerimise on teinud inimesed ning nemad saavad selle ka ümber teha või selle toimimise vajadusel peatada. Postimehe hinnangul ongi just praegu selline vajadus, mida tingib nii riigi majandusolukord kui ka inimeste rahulolematus riigijuhtide tööga.

Kui mõelda antiikaja väejuhtidele, siis nemad ei pälvinud autoriteeti telgis siidpatjadel indekseeritud hüvesid nautides, vaid ikkagi taludes sõjakäigu ebamugavusi koos sõduritega ning koos nendega lahingusse tormates.

Postimehe hinnangul on praegu õige mõneks ajaks külmutada kõrgemate riigitegelaste palga automaatne kasv.

Praegu aga tõusevad palgad näiteks presidendil, riigikogu esimehel ja riigikohtu esimehel 5,65 protsenti. Samavõrra tõusevad aprilli algusest ka pensionid, ent suurepalgaliste palgatõus absoluutarvudes on eurodes mõistagi mitu korda suurem kui mõnel pensionäril.

Et me ei pea seda palgatõusu abitult pealt vaatama (sest indeks otsustab nii!), tõestab ka koalitsiooni otsus üle-eelmise aasta lõpust, kui osa kõrgemate riigitegelaste palgatõusu otsustati vähendada poole võrra, mistõttu ootab näiteks ministreid ja riigikogu liikmeid, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku praegu ees üksnes 2,8-protsendine palgatõus. Järelikult on automatiseeritud palgatõusu võimalik pidurdada.

Praegu oleks õige teha ühiskonnale kena žest ning palgatõusud külmutada. Kindlasti kuuleme vastuargumendina, et riigikogu liikmed ei saa määrata tasu iseendale, vaid alles järgmisele koosseisule. Muide, selle kitsaskoha geniaalseks lahendamiseks võetigi kasutusse palgatõusu automatiseerimine, mis välistas riigikogus iseenda tasu teemaga tegelemise täielikult.

Ent selline vastuargument oleks silmakirjalik. Algupärane iseenda tasu üle otsustamise keelu mõte riigikogus oli ju panna pidur saadikute võimalikule ahnusele, palkade külmutamine ühiskonnas tõenäoliselt proteste ei tekita.