:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
/nginx/o/2025/03/05/16696364t1h1ecb.jpg)
- Tehisintellekt teeb ära paljud algaja tööd.
- Guugeldamine ei tule tööintervjuul kasuks.
- Hea töökoha saamiseks on vaja esinemisoskust.
Kuidas tehisintellekt võib muuta noorte valgekraede karjääri algust, sellest kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Valdavalt kasutab tänane haridussüsteem kõikvõimalikke kirjalikke teadmiste kontrollimise meetodeid ja inimeste suuline eneseväljenduse oskus on ajaga maha käinud. Noored eelistavad väga sageli üksteisega tekstimist isegi siis, kui viibitakse samas ruumis.
Praegu on sellele kõigele lisandunud veel ka LTR (loova tehisaru rakendused), mis vastab kõigile teie küsimustele, kirjutab ja analüüsib tekste ning vajadusel joonistab ka pildi juurde. Uuringud on tõestanud, et LTR-programmide kasutamine tõstab inimeste tootlikkust: nende töö on tulemuslikum ja kvaliteetsem. Seda muidugi ainult tingimusel, kui me saame aru, mida tehisintellekt (TI) meie jaoks teeb, ja oskame seda ka vajadusel kontrollida.
TI kasutamine võimendab tulevikus digitaalset lõhet, ehk meil tekib n-ö tarkade ja hästi tasustatud valgekraede seltskond, kes teab ja oskab TId kasutada. Nende kõrvale tuleb aga suhteliselt arvukas vähemkvalifitseeritud ning alamakstud töötajaskond, kes usaldab robotit pimesi, ise aru saamata, mis teisel pool ekraani toimub.
Hea on tuua töövestluse näidet, kus verinoor töökoha taotleja istub värbaja ees teisel pool lauda ning üritab siis laua all kiiresti vajalikke vastuseid guugeldada. Tavaliselt lõpeb selline jutuajamine kiiresti ning sõltuvalt värbaja lastetoast ning haridustasemest öeldakse «Välja!», «Järgmine palun» või «Oli tore teiega vestelda ja mul on hea meel, et te meie ettevõtte vastu huvi tundsite. Võtame teiega vajadusel ühendust». Sisuliselt on kõigi sõnumite mõte sama.
Ainult kirjalikust motivatsioonikirjast ei piisa – seda enam, et 90-protsendilise tõenäosusega on selle valmis kirjutanud masin.
Seega, isegi kui arvuti abil on võimalik kõikvõimalikele küsimustele vastuseid saada, siis teatud teadmiste baastase peab olemas olema. Seda esiteks selleks, et kiiresti reageerida ning vastata ning teiseks, et osata robotile õigeid küsimusi esitada. Ainult kirjalikust motivatsioonikirjast ei piisa – seda enam, et 90-protsendilise tõenäosusega on selle valmis kirjutanud masin.
Siinkohal jõuan ringiga alguse juurde tagasi. Selleks et head töökohta saada, on vaja teadmisi ning head ja julget esinemisoskust. Väike varasem töökogemus tuleks ka kasuks. Jutt on noortest, kes üritavad oma esimest töökohta saada. Seega peaks suulise eneseväljenduse oskusega tegelema juba kõikidel varasematel haridustasemetel – piltlikult öeldes alates lasteaiast. Olen varasemas elus palju istunud kõikvõimalikes vastuvõtukomisjonides või võtnud vastu suulisi eksameid. Sageli on näha, et teadmisi inimesel on, aga ta ei suuda neid mingitel põhjustel (mõttekramp, erutus, kogemuse puudus) teistele edastada. Nii võib heast töökohast ilma jääda.
Lisaks töövestlusele on noortel valgekraedel veel terve takistusriba, mis tuleb ületada, enne kui õnnelikult finišisse jõutakse. Selleks on kas liiga madal või liiga kõrge enesehinnang. Esimesel juhul domineerib lähenemine «mis nüüd mina» , «ma ei tea» ja samasuguses alatoonis esitatud vastused. Teisel juhul lüüakse uks jalaga lahti ning öeldakse, et üldiselt võiks palk kohe alguses olla kolm tonni kätte koos ametiautoga või vähemasti autokompensatsiooniga. Mõlemal juhul inimest väga pikalt kinni ei peeta.
Tagatipuks ähvardab tulevikus noori tööturule pürgijaid veel üks tõsisem mure. Me näeme, kuidas uued masinõppesüsteemid teevad ära lihtsamad ja rutiinsemad tööd, mida tavapäraselt antakse algajale, et ta õpiks. Olgu selleks siis turuülevaate koostamine, eri ettevõtete majandusaruannete analüüs – kui majanduse valdkonnast rääkida. Ka õigusassistendi töö algab lihtsatest kirjade koostamisest, varasemate kohtulahendite analüüsist jne. Kõike seda võib täna teha ka TI. Paljude valgekraeliste töökohtade puhul on alustaja ülesandeks lihtsamate ja rutiinsemate tööülesannete täitmine. Aga kui selle teeb ära robot – kuidas noor alustaja siis õpib? See on tegelikult päris keeruline küsimus. Praegu võib-olla veel mitte üliaktuaalne, aga mida rohkem me TId integreerime oma tegemistesse, seda keerulisem on leida lihtsamaid tööülesandeid, mida anda praktikandile või assistendile.