Maarja Vaino ⟩ Täitmatute koletiste toitmine hakkab segama meie laste eestlasteks kasvamist

Maarja Vaino Foto: Mihkel Maripuu

Kui Eesti lõhub oma traditsioonilise maastiku, kaob noortel side eesti kultuuriga, hoiatab kolumnist Maarja Vaino.

Eesti Vabariigi aastapäeval käisin esinemas ühes koolis. Aktust alustati filmiga, milles kooliõpilastelt küsiti, mis on nende lemmikkoht Eestis. Asi sai kiiresti selgeks: lemmikpaikadeks on lastel kodu ja looduslikud paigad. Selle alla kuuluvad nii maakodu kui ka mererand, mets, nõmmed ja heinamaad. Kuigi tegemist oli ühe kooliga ja seega justkui väikese valimiga, kinnitavad vestlused ka mitmete teistega: eesti noori seob Eestiga ennekõike sõna otseses mõttes kodumaa. See tähendab: maastik, looduskeskkond.

Ühelt poolt teeb see rõõmu, sest näitab, et mingid juured on meil ikkagi väga sügaval. Asjatult ei ole talupojad aastasadu olnud selle maa teenistuses, seda endale ja võõrastele harinud. Eestimaa muld, millest Lydia Koidula luuletas, on koos eesti keelega meie identiteedi kõige kandvam osa.