ENN LUST ⟩ Tuule- ja päikeseenergia tootmise ja salvestamise iseärasustest

Tuulikud Foto: Ekraanitõmmis saatest «Hommik Anuga»

Hoolimata plaanidest ja lubadustest jätkab inimkond keskkonna intensiivset saastamist kasvuhoonegaaside ja tervisele ohtlike nanoosakestega, põletades fossiilkütuseid ja kasutades sisepõlemismootoreid, kirjutab akadeemik ja TÜ füüsikalise keemia professor Enn Lust.

Siiski taastuvenergia osa maailmas kasvab. Kui 2017. aastal toodeti taastuvat energiat 6800 teravatt-tundi (TWh), siis tulevikulootused on rajatud sellele, et 2030. aastal on sama näitaja 12 000 TWh ja 2040. aastal juba 16 100 TWh.

Kasvuhoonegaase mõõdetakse CO2-ekvivalendiga, mis arvestab lisaks süsihappegaasile ka teiste saastavate ühendite mõju keskkonnale. Eesti CO2-ekv on väga kõrge ja ulatus 2022. aastal 10,5 tonnini elaniku kohta. Sellest 64 protsenti tootis energiatööstus ja tootmine, 18 protsenti transport ja 11 protsenti põllumajandus. Eesti on Euroopa Liidus (EL) üks suuremaid saastajaid ka sotsiaalse koguprodukti kohta, ulatudes 8,87 tonnini CO2-ekv. Kõrgemad näitajad on vaid Luksemburgis, Gröönimaal ja Gibraltaril. ELis tervikuna on sama saastenäit 5,86 ja maailmas 4,86. Seega on taastuvate energiaallikate rakendamine meie jaoks eriti oluline.