/nginx/o/2022/08/17/14766647t1he6ca.jpg)
Tervishoiu ja riikliku meditsiinikorralduse juhid on põhjendatult mures valdkonna tuleviku pärast. Süsteemile terendub juba lähemas perspektiivis majanduslikus vaates pankrot, ehk kulud kasvavad suurelt üle riigipoolsete rahastamisvõimaluste, kirjutab majandusteadlane ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990–1992 Andrus Ristkok.
Äsja soojendas dr Eero Merilind taas üles «turumajandusliku meditsiini» teema. Viimati oli see terava ja laiema diskussiooni aineks meie ravikindlustussüsteemi loomise alguaastail, kui ideed esindas agaralt pärastine sotsiaalminister Tarmo Vilosius. Allakirjutanule meenub, kuidas oli tollal piinlik kuulata tervishoiuministeeriumi kantslerit parlamendi kõnetoolis asja arutelul turumajanduslikule meditsiinile kiidusõnu reastamas. Inimesena, kel tõenäoliselt polnud aimugi, mis on turumajanduse käivitavaks jõuks, ei paistnud ta ka suunavate küsimuste toel taipavat, et turumajandusliku meditsiini õitseng saab tugineda ainult järjest haigemale rahvale ehk laiemale ja rohkem nn terviseteenuseid nõudvale tarbijaskonnale.