ENE-MARGIT TIIT ⟩ Me ei vaja massiliselt sisserändajaid!

Postimehe aasta arvamusliider Ene-Margit Tiit​. Foto: Konstantin Sednev

Eesti rahvust, keelt ja kultuuri on viimase mõnekümne aasta jooksul kõige edukamalt kaitsnud üks pisike arv – see on sisserände kvoot, mille suurus on 0,1 protsenti. Nagu ikka juhtub kangelaslike kaitsjatega, on ka seda arvukest aastate jooksul korduvalt ja vihaselt rünnatud, aga meie kõigi õnneks on ta seni siiski vastu pidanud, kirjutab TÜ emeriitprofessor ja statistik Ene-Margit Tiit.

Mis on selle arvukese «selja taga»? Okupatsiooniaastate tagajärjel deformeerunud eesti rahvastik, millest ligemale kolmandik ei ole eestlased. Suur osa neist ei mõista siiani eesti keelt ja selletõttu viibib pidevalt meie riigile vaenulikus inforuumis. Ühiskonna hirmu võõrpäritolu eestimaalaste ees näitas ka äsjane põhiseaduse muutmine riigikogus.

Eestis on 11 linna – peaaegu veerand kõigist Eesti linnadest, kus eestlased ei ole enamuses. Nõukogude ajal toimunud tööjõu immigratsiooni tulemusena on meil pensioniikka jõudnud inimeste seas kümneaastane vanuserühm, millest üle 40 protsendi on sisserännanud – see on lõiv, mida tuleb meil maksta meie vanemate põlvkonna poolt tehtud otsuste eest – kuigi otsused olid sageli okupatsioonivõimude tehtud.