:format(webp)/nginx/o/2025/02/14/16654739t1hc8e2.jpg)
Eesti rahvust, keelt ja kultuuri on viimase mõnekümne aasta jooksul kõige edukamalt kaitsnud üks pisike arv – see on sisserände kvoot, mille suurus on 0,1 protsenti. Nagu ikka juhtub kangelaslike kaitsjatega, on ka seda arvukest aastate jooksul korduvalt ja vihaselt rünnatud, aga meie kõigi õnneks on ta seni siiski vastu pidanud, kirjutab TÜ emeriitprofessor ja statistik Ene-Margit Tiit.
Mis on selle arvukese «selja taga»? Okupatsiooniaastate tagajärjel deformeerunud eesti rahvastik, millest ligemale kolmandik ei ole eestlased. Suur osa neist ei mõista siiani eesti keelt ja selletõttu viibib pidevalt meie riigile vaenulikus inforuumis. Ühiskonna hirmu võõrpäritolu eestimaalaste ees näitas ka äsjane põhiseaduse muutmine riigikogus.