AK ⟩ Läti maadleb bürokraatiaga ja tõstab kaitsekulusid

Erinevalt Eestist toodab Läti ise riigikaitseks vajalikke Patria soomukeid. Sealsed ettevõtjad on teinud ettepaneku Läti riigikaitse kulude tõstmise arvelt vähendada ametnike arvu. Foto: Evija Trifanova/LETA/Scanpix

Läti poliitilises ladvikus valitseb üksmeel, et kaitsekulutusi tuleb tõsta tänavuselt 3,45 protsendilt neljale protsendile SKTst aastaks 2026 ja viiele protsendile SKTst aastaks 2028. Samas on Läti ettevõtjad tulnud välja nõudega leida riigikaitseks vajalik lisaraha 850 miljonit eurot kärpides riigi kulutusi, et mitte makse tõsta.

Seega, lisaks lähenevatele kohalike omavalitsuste (KOV) valimistele on Läti avalikkuses keskseks teemaks saanud riigiaparaadi ja kulutuste kärpimine.

Ülemaailmse finantskriisi ajal 2009 langes Läti SKT 16 protsenti ning riik suutis kärbetega hakkama saada. Nüüd peavad Läti valitsus ja seim ellu viima sarnast poliitikat. Sellest sõltub, kas Läti suudab vähendada majanduslikku mahajäämust Eestist ja Leedust tänu efektiivsemale riigiaparaadile, korraldada riigikaitsele vajalikud relvahanked ja tõsta kohustuslikus korras teenistusse kutsutud noorsõdurite arvu brigaadisuuruse üksuseni.