JUHTKIRI ⟩ Eesti riik kehtestas end

Päeva karikatuur 27.03.2025. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti ei ole nõukogude sotsialistlikust vabariigist sündinud Venemaa satelliitriik.
• Eesti riiklust on alati kandnud kodanikkond, ka nõukogude okupatsiooni ajal.
• Kes soovib siinse elu üle otsustada, peab selleks taotlema kodakondsust.

Riigikogu otsustas kolmapäeval võtta valimisõiguse kohalikel valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikelt ning seda põhiseaduse kiirmenetluse abil.

Kiire tegutsemine oli antud juhul ainuvõimalik, sest Venemaa kallaletung Ukrainale on paradoksaalsel moel avanud meile ajaloolise akna oma riikluse kindlustamiseks. Seda ajaloolist akent ei pruugi olla aga kauaks ning on hea, et suutsime vaatamata pikkadele vaidlustele sellest läbi hüpata.

Eesti ei ole endisest nõukogude sotsialistlikust vabariigist sündinud Venemaa satelliitriik. Meie riik on taastatud õigusliku järjepidevuse alusel ning loeme oma riigi sünnipäevaks 24. veebruari 1918. Vahepealne nõukogude okupatsioon üksnes katkestas meie riigi eksistentsi de facto. Lääneriikide mittetunnustamispoliitika võimaldas Eesti Vabariigil juriidiliselt jätkuda ning praktikas kandis riiklust edasi kodanikkond.

Seda asjaolu kasutas Eesti riigi taastamisel väga õigesti ära Kodanike Komiteede liikumine, mis päädis Eesti Kongressi valimisega. See õigusjärgsete kodanike esinduskogu kogunes esimesele istungile Estonia kontserdisaalis märtsis 1990 ehk 35 aastat tagasi. Eesti Kongressi valisid Eesti kodanikud ja nende järeltulijad.

Kuid Eesti kodanike registreerimise käigus anti võimalus Eesti iseseisvust toetada ka teistel okupatsiooniajal siia asunud inimestel, lubades neile selle eest tulevikus lihtsustatud kodakondsust, kui Eesti riik peaks taastatama. Kui nii läks, siis lubadus täideti.

Eesti riik on pidanud oluliseks põhimõtet: kes soovib siinse elu üle otsustada, peab selleks taotlema kodakondsust.

Toodud näide peaks tõestama, et Eesti riik on pidanud oluliseks põhimõtet: kes soovib siinse elu üle otsustada, peab selleks taotlema kodakondsust. Mõistagi on kodakondsuse saamisel nüüdsel ajal täiendavad eeldused, erinevalt 1990. aastast, kui muulastele piisas tahteavaldusest ja julgusest – mis polnud tollel hetkel üleüldsegi väike samm.

Eesti riigi naasmisest on möödas juba 34 aastat, mis on täiesti piisav aeg, et õppida ära eesti keel, viia ennast siinsete oludega kurssi ning kodakondsust taotleda. Loodetavasti pakub riigikogu äsjane otsus täiendava stiimuli neile, kes seda veel teinud pole. Eesti ei ole Venemaa ning siin ei pea kohalikes omavalitsustes asju ajama Venemaa kodanike häältega võimule saanud isikud.

Lõppkokkuvõtteks tuleb tunnustada riigikogu ja Eesti erakondi. Tegemist on kuuenda põhiseaduse muudatusega ning teisega, mille riigikogu tegi kiirkorras, mis eeldab otsusele nelja viiendikulist toetust. Viimati otsustas riigikogu kiirkorras põhiseadust muuta 22 aastat tagasi, pikendades kohalike omavalitsuste valimistevahelist välpa kolmelt aastalt neljale. See otsus oli pigem formaalne, nüüdne otsus on väga kaalukas ja sisuline.

Taas on tõestust leidnud tähelepanek, et keerulises olukorras suudab Eesti kirju poliitiline maastik leida üksmeele: antud juhul Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond ja ka Sotsiaaldemokraatlik erakond. Aitäh teile!